Juhtkiri ⟩ Energiakriis ei tohi ähvardada meie sauna

Päeva karikatuur, 8. jaanuar. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Elektrinõudlust kasvatasid nii külm ilm kui ka reedeõhtune tarbimine.
• Samal ajal nappis tootmisvõimsust.

Reedel said inimesed taas läbi teha viimastel aastatel ilmselt juba harjumuspäraseks saanud säästusammud, kui elektrienergia hind tegi järsu hüppe.

Üks põhjuseid, miks elektrihind nädalavahetusel kõrgustesse sööstis, olevat olnud see, et reede õhtuti käivad soomlased saunas, rääkis Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson ERRile.

Saunad on aga mõistagi tavaliselt elektrikerisega ja sellepärast oodati reede õhtuks ka iseäranis suurt energiatarbimist, mis ajas tol hetkel hinna iseäranis kõrgeks – üheks tunniks kerkis megavatt-tunni börsihind 1900 euro ligidale. Börsipaketti kasutava kodutarbija jaoks tõusis kilovatt-tunni maksumus seega koos võrgutasu, käibemaksu ja muude hinnalisadega tublisti üle kahe euro.

Veel üks oluline põhjus muidugi oli iseäranis külm ilm. Korraga oli külm nii Põhjamaades kui ka Balti riikides, nii oli elektrienergia nõudlus igal pool väga suur.

Hinda tõstis ka tootmisvõimsuste nappus. Soomes on rivist väljas terve hulk elektrijaamu, kokku umbes 1600 MW tootmisvõimsusest, mida on umbes sama palju kui Olkiluoto tuumajaama uus kolmas blokk.

Külma ilmaga kipub harilikult ka tuult nappima. Seekord tuult isegi omajagu oli, kuid mitte piisavalt – hinnangute järgi pidi Soome võrgus reedel puudu olema umbes 3000 MW tootmisvõimsust, mis tuli Eestist ja Rootsist sisse osta. Seda on peaaegu Olkiluoto tuumaelektrijaama kõigi kolme bloki jagu – või siis üle kahe korda enam kui Eesti terve elektritootmisvõimsus.

Enne korralike energiasalvestusvõimaluste kasutuselevõttu, olgu need siis akude või pumphüdroelektrijaamade või mingil muul kujul, pole meil võimalik loobuda fossiilelektrijaamadest.

Nii Soome võrguettevõte Fingrid kui ka majandusministeerium palusid põhjanaabritel elektritarbimist võimalikult vähendada ja seda viimased ka tegid, päris suures mahus. Kardetavasti jäi päris paljudel kalli elektri pärast töönädala lõpetuseks saunas käimata. Soome rahvusringhääling YLE kirjutab ka, et inimesed sulatasid üles sügavkülmiku ja panid selles olevad toiduained rõdule, lülitasid välja telerid ja mängukonsoolid, lükkasid pesu pesemise edasi ning kannatasid kodus tavalisest jahedamat temperatuuri. Küllap tegi sedasama ka palju eestlasi.

Tarbijate energiasääst on muidugi vaid piisake ookeanis, aga kokku hoidsid ka ettevõtted. Näiteks metsanduskontsern Stora Enso, kelle Anjalankoskil asuvad tehased moodustavad umbes protsendi Soome energiatarbimisest. Nii oligi reede ennelõunal puudu vaid 2000 megavatti elektrienergiat ja laupäeval-pühapäeval oli elektrihind juba palju madalam.

See kõik näitab taas, et enne korralike energiasalvestusvõimaluste kasutuselevõttu, olgu need siis akude või pumphüdroelektrijaamade või mingil muul kujul, pole meil võimalik loobuda fossiilelektrijaamadest. Samuti ei pruugi meil siis, kui endal elektrienergiat napib, olla kuskilt võtta sõbralikku naabrit, kes meile seda müüks – sest tal endalgi jääb puudu. Jutt põlevkivielektrijaamade sulgemisest, enne kui neil on iga ilmaga töötav asendaja olemas, on täiesti vastutustundetu.

Inimesed tahaks ju saunas samuti käia ja kodus võiks ikka soe olla. Jah, muidugi on võimalik vähemalt eramutes elektrikerised välja visata ja vanamoodsad saunaahjud taas sisse seada, majad ise ahjuküttele viia. See kõik on aga köömes.

Kui vaadata rohepöörde plaane, siis peaks elektrienergia tarbimine tulevikus kõvasti kasvama. Kusagil tuleb seda ju toota.