/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2012/03/30/1033828t1ha6bb.jpg)
Kakskümmend aastat tagasi Von Krahli teatri asutanud Peeter Jalakas jätab esmapilgul tõreda ja pisut ülbe mulje. Tegelikult on ta väga eluterve suhtumisega teatraalist ärimees, kes toitlustusäri tuludest toetab teatrit.
Kuldamist väärt Jalakas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti teatriilm peaks sellist meest kätel kandma (kuigi tuleb Jalakaga nõustuda, liigne kiitmine võib kunstniku hukutada). Aga ikkagi, on suur õnn, et Jalaka ümber on koondunud loojad, kellega ühiselt tehtud «Gilgameš» noppis teatriauhindade jagamisel viis tiitlit – parim lavastus, lavastaja, meesnäitleja(d), muusika ja kunstnikutöö.
Aastaid on Krahli-bänd teinud omapärast ja head teatrit. Praegu on aga Krahli tulevik tume – «vanad» näitlejad on rahanappuse tõttu vabakutselised, riigiga kooskõlas koolitatud noortele jätkub palgaraha oktoobri lõpuni. Põhjus pole selles, et Jalakas ei oskaks majandada. Lihtsalt riigi lubadused osutusid tühjadeks.