Ootamatult maateeameti etteotsa sattunud Erkki Raasuke pidi 9. aprillil astuma ametisse hoopis majandusministri nõunikuna. «See kõlab ehk natuke naljakalt, ma tean, aga ma lähen tõesti lihtsalt appi,» ütles Raasuke ministri nõustamise kohta.
Missiooniga mees
31. märts 2012, 00:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti juhtimine ongi ajutine kohustus, majandusminister Juhan Parts teatas eile, et saatis dokumendid uue maanteeameti juhi konkursi kohta juba välja. Niikaua tuleb aga Raasukesel seda ametit pidada. Põhitöö on siiski nõuniku oma. Oma kabinetiga ja puha. Ja fookuses on riigi roll ettevõtete omanikuna, kuidas neid ettevõtteid väärtuslikumaks muuta.
Kui vaadata Raasukese karjääri, siis on see olnud igasuguste standardite järgi absurdselt kiire ja edukas. Ülikooli ajal müüs ta hamburgereid ja vedas autoga poodidesse limonaadi. Esimene kogemus rahvusvahelisest firmast tuli Statoilist.
«Läksin, koputasin Liivalaia tänaval Statoili uksele,» meenutas Raasuke mõned aastad tagasi Äripäevale. «Statoilis oli parajasti konkurss käimas, ukse kõrval oli pilu ja paluti oma paberid pilusse torgata. Statoil avas lisaks tanklale lennujaamas oma esimese suurema jaama linnahalli juures. Sinna tanklasse saingi müüja koha.»
Paar aastat hiljem konkureeris ta ajalehekuulutuse peale tööle juba Hansapanka, saigi, kümme aastat hiljem oli Hansapanga juht. Veel mõni aasta ja Raasuke määrati Swedbanki kontserni finantsjuhiks, sisuliselt number kaheks suures Skandinaavia kontsernis.
Mõni ütleks nüüd selle peale, et minek majandusministeeriumisse on äkki isegi samm karjääris tagasi. On aga ka hoopis teine viis asjale vaadata. «Raasuke tuleb puhtalt missiooni pärast, soovist anda isamaale midagi,» ütleb näiteks Parts. Tasu nõuniku koha eest küsis Raasuke 1000 eurot kuus ja seegi number on tema karjääri kontekstis sümboolne, et lihtsalt oleks mingi number. Raha pärast asju enam ei tehta.
Raasuke lisab, et kui ta Swedbankist ära tuli, siis olid tal peal küllalt karmid ning kaugele ulatuvad äri- ja konkurentsikeelud. Oli ka paar võimalust väikeettevõtlusesse minna, aga see polnud päris see. Siis tuli koostöö majandusministeeriumiga, alguses natuke juhuslikult, aga sealt see samm-sammult läks.
Nii Raasuke kui Parts kinnitavad ka, et keerulist agendat või kaugele ulatuvat salaplaani ei maksa tema ametist otsida ning kohe alguses rääkisid nad omavahel selgeks ka poliitikasse ja parteisse meelitamise teema – seda ei tohi tulla. «See oli osa meie kokkuleppest, ta tahab olla neutraalne, ma saan sellest aru,» kinnitas Parts.
«Hästi tark ja hästi asjalik, aga kui Erkki Raasukesest rääkida, siis kõige esimese asjana ütleksin ma tema kohta – lihtsa iseloomuga lihtne mees,» ütleb ka Hansapanga asutaja Jüri Mõis oma kunagise alluva kohta.
Muuseas, samamoodi kirjeldavad Raasukest paljud. Ka minu enda, ajakirjanikuna kogetud isiklikud muljed ja kohtumised Raasukesega ütlevad sama – lihtne, aga mitte tähenduses «rahvalik», vaid pigem selline asjalikult lihtne, ta ei esine ega pea loengut ülalt alla, vaid räägib, rohkem isegi vestleb. Kui Raasuke ütleb, et läheb appi ja teeb missiooni pärast, siis mina usun.