Ülo Niinemets ⟩ Talendijahi võitjad ja kaotajad globaliseeruvas maailmas

Ülo Niinemets. Foto Sille Annuk, Tartu Postimees Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Talent on keegi, kes tõuseb esile oma käeliste või vaimsete oskuste ja panuse tõttu. Andega sünnitakse, talendiks arenetakse sihikindla tööga. Akadeemik Boris Tamm on öelnud: «Edukad on need, kes teevad teistest palju enam». Talendid loovad visioone ja viivad neid ellu. Nad on tuleviku kapital. Tulevikus ei ole rikkad riigid, mille piirides on palju kulda ja hõbedat, vaid need, kus on palju talente. Riigi konkurentsivõime on otseselt seotud talentide osakaaluga rahvastikus, kirjutab akadeemik ja Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets.

Erinevalt kullast ja hõbedast ei saa talente luku taha panna. Maailmas on terav konkurents talentide ligimeelitamiseks. Talentide mobiilsus on osa globaliseerumisest ning mitmed riigid on teinud suuri jõupingutusi nende kasvatamiseks ja ligimeelitamiseks. Singapuri teadlane Pang Eng Fong kirjutab, et Singapur on juba 1970. aastaist olnud erakordselt avali välistalentidele. Singapuris valitseb arusaam, et välistalendid ei ole kohalike tööjõulünkade täitmiseks, vaid loovad uusi töökohti, inspireerivad muutusi ja tõstavad standardeid kõigis elusfäärides, eriti hariduses. Analoogselt on Austraalia soodustanud eriliste oskustega tööjõu sisserännet mitukümmend aastat. Suurbritannias on talentide amet. Hiinas on 1000 talendi programm.

Kuidas mõõta talentsuse osakaalu riikide vahel? Alates 2013. aastast on juhtiv Prantsuse eraülikool INSEAD koostöös Šveitsi Descartes’i tulevikuinstituudi ja Singapuri inimkapitali juhtimise instituudiga avaldanud globaalset talentide konkurentsivõime raportit. 2023. aasta raportis on analüüsitud 134 riigi esiviisikus Šveits, Singapur, USA, Taani ja Holland. Esikümnes on ka Soome, Norra ja Rootsi ning Eesti paikneb kõrgel 20. kohal. Raport näitab, et riigi sisemajanduse koguprodukti ja talentide edetabeli koha vahel on väga tugev seos. Seega on talentide ligitõmbavus otseselt seotud riigi majandusliku eduga. Rikkamad riigid on suured talentide magnetid, vaesematest riikidest toimub «ajude äravool». Veel hiljuti arvati, et talentide liikumine suurendab teadmiste, kaupade ja teenuste vaba liikumist arenenud ja arenevate riikide vahel ning riikidevaheline ebavõrdsus väheneb. Kümne aasta andmete kõrvutamine aga näitab, et talentsuse ebavõrdsused riikide vahel on püsivad ja pigem suurenevad.