Juku-Kalle Raid ⟩ Räägime meie riigi kajapidamisest ja koalitsiooni lagunemise võimalustest

Nõid Vaasja kuulab hääli kosmosest Foto: arhiiv

Juku-Kalle Raid kohtus nõid Vaasjaga, et pärida, mis saab koalitsioonist. Vaasja arvas, et kui kuus keskerakondlast korraga sotside putkasse peaks sattuma, ajavad üleöö kasvanud sotsid selja sirgu ning tulevad – taburetid käes – Kaja Kallase juurde, et too Eesti200 koalitsioonist välja viskaks ja Eesti200 ministrikohad kenasti oravate ja sotside vahel ära jagaks. See on üks võimalus.

Keskerakonna nõukogudeaegne kivimaja väriseb juba mõnd aega, kui trammid sealt mööda sõidavad, rääkis nõid Vaasja, nõid Naastja hõimlane.

«Põhjuseks tõik, et kesikud ei suuda oma sigadusi nii kiirelt ära legitimiseerida, kui vaja oleks. Paljudel ristikheinasööjatel – aga see on Keski vapiumbrohi – viskas kopa ette siis, kui Mihhail Kõlvart, kuluaarides nimetatud ka kui Miša Kõrvalt või Tallinna tsaar Mihhail Esimene ehk ka netiavarustes ringlev Miiša Estoonets, sisevalimistel liikmetelt rooliratta ehk Ratta Jürka käest ära kiskus ning ise tüürile asus,» selgitas nõid Vaasja.

Nõid Vaasja jätkas kaartidepanekut ning heietusi. «Kõlvart oleks tulnud justkui ootamatult kusagilt Kõrvalt, sest Keskerakonna roosam pool ei osanud ilmselt taolise punase ning üsna varjamatult venemeelse võimupöördega liiga tõsiselt arvestada. Miiša on sportlane, tegi paar pettelööki, karjatas «hau» ja tiris omaenda meeskonnal võimlemismati alt ära.

Paljudele neist käis lisaks Kõlvarti isevalitseja kommetele põiele ka täiesti juhitamatu Yana Toom, katkise roolivardaga masin, kelle sõidusuund pole kunagi kindel. Putinistide juriidiline kaitsmine hakkas isegi keskerakonna komfortsetele liikmetele pika peale liiast tunduma.»

Edasi selgitas nõid Vaasja mulle, et Reformierakonnal pole teadagi kõige puljongirikkamad ajad, sest kajapidamine kipub käest ära vajuma ning kajapidamiskulud on kogu riigis üsna ohtlikult suured. Igas kajapidamises tuleb aga teatavasti arvestada väljaminekutega. Kes kaja pidada ei oska, sellelt võetakse lõpuks kõik käest ära. Kajapidamine on eriti raske sõja ajal, kui kajapidamises elav rahvas ei pruugi sugugi nõus olla kajapidamise meetoditega.

Sotsidele aga Keskerakonna ristikheinasupp istub. Seda on mõnus helpida, oleks nagu sattunud kodutute varjupaika, kus tasuta taldrikutäis ette lärtsatatakse, nii et ole aga mees, haara lusikas ja kuku sisse ajama.

Kui sotsid saavad oma võistkonnale keskist tubli täiendust – ja mitte esimest korda! – siis kipub täiesti loomulikult siginema südamesse tunne, et on tarvitatud steroide, saadud tugevaks ning võib mõõtu võtta ka endast suurematega.

Nõid Vaasja rüüpas lonksukese keevat tõrva ning jätkas: «Vaevalt, et Tanel Kiik või Jaak Aab, kellel mõlemal asetsevad poliitrännakutel seljakotis sõduritaburetikesed, ei heieta unistusi, kuidas taburetikesest ministritool välja võluda. Pole siin nõid Vaasja asi hakata kaarte panema, millistest ministrikohtadest öösel magamiskotis und nähakse, aga kindel see, et seda und vaatavad kõik värsked sotsid suure lootusega, pöidlad kramplikult rusikasse pigistatud.»

Siinkohal saabubki hetk, mõtiskles nõid edasi, mil pükste taskus kajapidamisrahakotti kandev Võrklaevuke vajub mõttesse: kas haarata äkki hoopis Eesti 200 asemel kampa Keskerakonna kontorist anaboolsete steroididega – nagu eelmainitud Aab ja Kiik – täidetud süstla leidnud sotsid, kuna nood on tekkinud võimaluse korral kindlasti piisavalt alandlikud, et igasuguseid kajapidamisloenguid kuulata.

Nüüd hüüatas nõid Vaasja nagu Matti Nykänen: «Fifty-sixty! Elämä on laiffi – nii rääkis juba Matti Nykänen! Igasuguse dopingu tarvitamisvõimalused spordivõistlustel tekitavad kiusatusi.»

Ja Vaasja võttis kokku: «Kui antud muinasjutt lõppeb sotside lemmikmeeliskeluga, kolib Eesti 200 varupingile ning hakkab puhvetis istuma ühe laua taga Isamaa – ning mis eriti naljakas! – EKRE-ga. Mil moel aga rääkida inimolevustega, keda on senini «puudliks» kutsutud, nõuab samuti palju peamurdmist.»

Nõid Vaasja pani veel korra kaarte ja prääksatas siis ootamatult ning kinnisilmi: «Aga tegelikult on kõige taga Ummi! Ummi Reinsalu üritab teid kõiki tülli ajada! Ja see meeldib ka Kõlvartile. Ummi usub, et kõik sõltub hoopis temast, tuntud poliitposijast Reinsalust, vähemalt seni kuni ta arvab, et masinavärgi jupid asuvad tema käes.»