LOODUSFOTO ⟩ Mink on saarma konkurent

Päikeselisel talvepäeval särab mingi kasukas täies hiilguses. Foto: Rein Kuresoo

Kõige külmememal ajal võid õues vahel tundide kaupa ringi liikuda, märkamata loomakribalatki. Elu on kuhugi peitu pugenud — mitte keegi ei soovi valgel lumel silma paista, ükski hingeline ei taha hingeõhku häälitsemisele raisata.

Aga ometi – kui rändlinnud välja arvata – on kogu loodus, mis soojal aastaajal puis ja mais lokkab, kihab, õilmitseb ja huikleb, ikka siinsamas ja ümberringi olemas. Suures osas on see puhkel eostes, seemnetes, pungades, munades või nukkudes. Siiski on külmakõrbes ka neid kohti, kus elu tihedamalt tuikab — näiteks seal, kus leidub lahtist vett.

Ehkki pakane lööb veekogud lukku, pahiseb kusagil vesi paisult, virdavad allikad ja tukslevad lättesilmad. Vees on rohkelt konni, kalu, vähke ja putukavastseid. Kui rongad ja rebased vaid saaksid, külastaksid ka nemad meelsasti seda restorani!