Senini pole tööpuudus veel märkimisväärselt kasvanud. Ettevõtted on eelistanud töötajaid palgal hoida, kuid raskuste jätkudes pole neil enam muud valikut kui koondama hakata. Prognoosis osalenud analüüsimajad ennustavad selle aasta tööpuuduse kasvamist määrani, mis jääb vahemikku 7,5–9 protsenti.
Sellega jääks tööpuuduse näitaja veel alla 2008.–2012. aasta majanduskriisi aegsetele, kuid viimase kümne aasta lõikes oleks ettenähtav tööpuudus suurim. Siinkohal kordame majandusasjatundjate eelmise aasta lõpus kõlanud väidet, et inimesed on oma laenumaksetega veel hästi hakkama saanud, sest tööd on siiani jagunud. Alanud aastal võib olukord muutuda ning eriti musta stsenaariumi korral peavad inimesed kinnisvarast loobuma hakkama.
Postimees on korduvalt kirjutanud, et valitsus peaks kujunenud olukorras majandust stimuleerima, aga mitte jahutama seda uute maksudega, sealhulgas aasta alguses jõustunud käibemaksu tõusuga kahe protsendipunkti võrra. Sarnasel seisukohal on enne aastavahetust Postimehele pika intervjuu andnud Skeletoni finantsjuht Erkki Raasuke, kes näeb kujunenud olukorra laiema põhjusena viletsat juhtimist.
«Mida valitsus ja riigikogu saavad teha, on hea rahulik riigikorraldus ja -valitsemine,» ütles Raasuke. Veel rääkis ta, et me ei ole majanduspoliitikas küpsed ja seame lühiajalisi eesmärke. Skeletoni finantsjuht näeb probleemi selles, et kipume riigi ja majaduskeskkonnana kalduma äärmusest äärmusesse, kus meid saadab suur tõus või järsk kukkumine. Mida sellest arvata? Jah, loomulikult arenebki majandus tsükliliselt, kuid riik kipub tsükleid – olgu tõusu või langust – omalt poolt võimendama.