GARRI RAAGMAA ⟩ Eesti riik kavandab taas, mis kuhugi tuleb

Garri Raagmaa Foto: Mailiis Ollino

Riik on ennast jälle ülenisti planeerima asunud. Üleriigiline planeering «Eesti 2050» algatati 2023. aastal Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari korraldusega nr 1. Hendrikson DGE ja nende kaasatud ülikoolide ekspertide koostatud lähteseisukohti tutvustati 19. detsembri seminaril.

Regionaalministeeriumi asekantsler Kaia Sarnet ​ja ruumilise planeerimise osakonna nõunik Anna Semjonova ütlesid, et kehtiv planeering Eesti 2030+ on ammendunud: suurema osa selles 2012. aastal kavandatust on kas teostatud või madalama taseme planeeringutega tegemisel. On ilmne, et pärast koroonat ning Venemaa sõda Ukrainas ei ole maailm enam endine. Praegu alustamegi uut artikliseeriat, et olulisemad teemad lahti kirjutada.

Mis on üleriigiline planeering? Esiteks peaks see riigi arengukavad ja strateegiad maa peale maha märkima ning teiseks tagama alama taseme ja valdkondlike planeeringute enam-vähem samal moel koostamise. Need eesmärgid on väga olulised, aga mõlema teostus on maru keeruline, sest iga ametkond ajab oma asja, mis ju alati kõige tähtsam.