PHILIPPE JOURDAN ⟩ Jõulusaladus on tegelikult just selline

Eelmise aasta jõuluöö missa Peeter-Pauli katedraalis. Pühitseb piiskop Philippe Jourdan. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Algamas on jõuluaeg. Aeg, mida me nii väga pikalt oleme oodanud. Meie tänavaid kaunistavad tulukesed ja meid ümbritseb teistmoodi olemine. Selle aasta kõige pimedamal ajal on siiski midagi, mis kergemalt ja rõõmsamalt valgustab meie päevi, kirjutab Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.

Selle aasta advendiaeg on lühem kui tavaliselt, kuid siiski valdab meie südameid ootus millegi järele. Kristlaste jaoks on advendiaeg alati ooteaeg või õigemini, meeldetuletus, et me oleme ootel. Kui hea on oodata, valvel olla, kui see, mida me ootame, on rõõmus! Vahel juhtub, et ootamine on isegi rõõmsam kui oodatud sündmus ise. Ootamine viib sihtpunkti, annab suuna elule, annab tähenduse elule. Ja seal, kus on suund, on teatud kord, teatud harmoonia, elutee muutub kergemaks. Ja seal, kus on kord, sünnib tõeline ja püsiv rahu.

Püha Augustinus ütleb, et rahu on rahus olek korra järgi või ehk teiste sõnadega rahu, mis eeldab teatavat korda. See tähendab seda, et seal, kus on rahu – tõeline rahu –, on ka rõõm. Tõeline rõõm aga tulebki teatavast korrast, sageli võime mõelda sellest ka kui mingist harmooniast või tasakaalust, mis on tegelikult rahu lahutamatu osa. Seetõttu käib tõeline rahu alati koos tõelise rõõmuga. Ja seda tunneme eriti nüüd algaval jõuluajal.