KRISTI RAIK ⟩ Maailmapoliitika šokijärgsele aastale võib järgneda tume tulevik

USA president Joe Biden kohtus 15. novembril 2023 oma Hiina ametivenna Xi Jinpingiga. Pinged USA ja Hiina vahel ei ole aga kuhugi kadunud. Foto: Li Xueren / ZUMAPRESS.com

Lõppeval aastal oleme näinud mitmeid märke sellest, kuidas reeglitel põhinev maailmakord tasapisi laguneb ja oma usutavust kaotab, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asejuht Kristi Raik.

Kui 2022 oli lääneliidrite jaoks suure šoki aasta, siis 2023. aastal tugevnes arusaam, et niipea ei muutu rahvusvahelise poliitika ja julgeoleku vallas paremaks midagi. Sõda Ukrainas jätkub, USA ja lääneriikide suhteline kaal maailmapoliitikas on jätkuvalt aeglases languses ning Hiina ja Venemaa püüavad maailmakorda autoritaarsetele suurriikidele mugavamaks korraldada. Sisemised lahkhelid õõnestavad nii USA kui ELi suutlikkust enda huve selgelt defineerida ja kaitsta, nagu oleme näinud vaidlustes Ukraina edasise toetamise üle.

2024. aastal võiks teoreetiliselt tuua pöörde paremuse suunas – Ukraina võit sõjas või Venemaa režiimi kokku kukkumine, ent kumbki ei paista (veel) eriti tõenäoline. Eesti jaoks ainuvõimalik välis- ja julgeolekupoliitika prioriteet on edasi töötada selle nimel, et lääs Ukraina toetamisele rohkem panustaks ja ühtlasi valmistuks pikaajaliseks vastasseisuks Venemaaga. Samas unustamata, et jätkub terav süsteemne konkurents USA ja Hiina vahel. Lääne läbikukkumine Ukrainas muudaks nii Hiina kui Venemaa veelgi enesekindlamaks ja agressiivsemaks.