/nginx/o/2020/03/16/13011426t1h0e84.png)
/nginx/o/2023/12/22/15797438t1h6855.jpg)
Lõppeva aasta kevadel andis Eesti Jazziliit koostöös Kultuuripartnerluse Sihtasutusega Tõnu Naissoole elutööpreemia «Panuse eest Eesti jazzi arengusse». Neljapäeval andis ta selle tähistamiseks MUBA suures saalis kontserdi.
Kui peaksite valima ühe lemmiku klaveri, süntesaatori ja Hammondi oreli seast, siis mis see oleks?
Raske küsimus. Pean jääma vist klaveri juurde. Ta on kõige universaalsem pill. Muidugi Hammondi orelit meeldib mulle ka väga mängida. Ja süntesaator on mind huvitanud alates 70ndatest aastatest. Klaveri valiksin aga võib-olla sellepärast, et ta on kõige kõige universaalsem ja seega minu jaoks interpreteerida kõige raskem. Hammondi orel on kergem.
Kuidas teil praegu loominguliselt läheb?
Hetkel on loominguline tõus. Ideid on. Töötan mõningate plaadiprojektidega, mida on olnud plaanis teha ja ilmselt need tuleb siis ära teha. Mul on stuudio olnud juba ette makstud mitu aastat tagasi. See on seotud süntesaatoritega, aga täpsemalt ei ütle, ei taha ära sõnuda.
Kes on teie lemmikhelilooja?
See on keeruline küsimus. Üks sekund, las ma mõtlen. See oleks Kryzsztof Penderecki, Poola helilooja. Ta on mulle huvi pakkunud 1960. aastatest, kui mul oli huvi kaasaegse klassikalise muusika vastu. Kuna olen interpreet, siis džässi viljelemine võtab palju aega ning ma pole enam leidnud mahti, et oleks saanud klassikalise muusikaga otseselt tegeleda.
Kui palju on teie kogus heliplaate ning millised on kõige eksootilisemad?
Neid ikka on. Võib-olla 300–400, ruumi pole nii palju olnud, et kõik oleks koos; ühed on ühes kohas, teised on teises kohas. Kassette on mul ka. Klaverimängijatest on mul palju Keith Jarretti plaate ja biitlite plaadid on mul ka kõik. Rokkmuusika plaate olengi tagantjärele korjanud, need on mul CDde peal. Emerson, Lake & Palmer, Deep Purple, Led Zeppelin, Procol Harum jne.
Milline peaks olema põhi- ja keskkoolis muusikaõpe?
Muusikaõpe peaks olema laiapõhjaline. Ise olen olnud 1991–92 Soomes Turus muusikaõpetaja ja nende õpikud olid fantastilised. Seal oli ülevaade žanrite järgi, aga välismaise ja kodumaise muusika ülevaade koos näidetega. Meie õpikud on hakanud ka vist seda liini järgima, kunagi aitasin ühel kaastöölisel õpikut koostada, aga ma ei ole nii palju jälginud, et oskaksin täpselt öelda. Kuid oleks kunagi konservatooriumis õppimise ajal mul olnud selliseid õpikuid!
Koolitunnis peaks tegelema ka mõne instrumendi käsitlusega, mis võiks olla näiteks kitarr.
Mis teid Eesti ühiskonnas kõige enam häirib?
Häirib? Ei oska öeldagi nii paugupealt. Kuid ühist meelt võiks parlamendis olla rohkem. Riigi käekäigule oleks vaja rohkem ühist meelt.
Millise ajaloolise isikuga sooviksite kohtuda?
See oleks helilooja Frédéric François Chopin.
Mis on teie suurim tugevus?
Muusikas improviseerimine.
Aga suurim nõrkus?
Võib-olla vanusega seotult, teoste päheõppimine. See ei lähe enam nii lihtsalt, vaja on rohkem aega.
Kui teile langeks kaela päratusuur varandus ja teil juhtuks olema ka kaks nädalat vaba aega, siis mida teeksite?
Ma ostaksin lennuki. Niikuinii tuleks raha kusagile investeerida, pangas hoida pole mõtet. Lennundushuvi on olnud muusika kõrval minu teine suur huvi. Olen harjutanud lennukiga lendamist arvutisimulaatoris ning samuti lennukiemalaevale maandumist.
Millist muusikalist saavutust peate kõige olulisemaks?
Rahvale kõige tuntum on ilmselt ikka «Viimse reliikvia» muusika. Kui ma seda praegu ise kuulan, ei ole isegi väga viga. Minu osa oli seal instrumentaalosa, kus sai kasutada kammerorkestrit. Lisaks olen mänginud koos Bostoni ja Rotterdami sümfooniaorkestritega, improviseerinud koos džässmuusikutega. Häid kontserte on olnud palju. Kuid «Viimne reliikvia» on olnud meeldejääv teetähis, mida ka inimesed teavad.