:format(webp)/nginx/o/2022/11/26/14987093t1hea3b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/21/15793321t1h687a.jpg)
- Sotsid soovivad leida täiendavaid vahendeid avaliku sektori palgatõusudeks.
- Kuniks majandus ei näita paranemise märke ning eelarve tulud ei kasva, tuleks kulud külmutada.
Teisipäeval avaldas Eesti Pank 2024. aasta majandusprognoosi. Kui veel septembris ennustas keskpank järgmiseks aastaks Eesti majandusele tagasihoidlikku kasvu, siis uus prognoos näitab meie tulevikku oluliselt nukramates toonides – langus jätkub ning töötus võib kasvada kümne protsendini. Avalik sektor samas kokkutõmbamise märke väga ei ilmuta, nii kirjutab Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann.
Rahandusministri sõnum, et veel seni sisustamata maksutõusud 400 miljoni euro ulatuses tuleb ära jätta, on iseenesest positiivne sõnum. Parempoolsed leiavad, et lisaks sellele tuleks väga kriitiliselt üle vaadata ka juba kokkulepitud maksutõusud ning uued maksud. Need vaid pikendavad majanduslangust ning piduravad uut kasvu. Ja avaliku sektori kulude külmutamisest ning kärpimisest me samuti ei pääse.
Tark riik ei lase ühtki head kriisi raisku
Hea kriis on kui puhastustuli, see annab hea põhjuse kriitiliselt üle vaadata oma tegevused ja kulud ning lasta headel aegadel segamatult paisunud avalikust sektorist «õhku välja». Eesti majandus on juba kaheksandat kvartalit järjest languses, kuid ei eelmised ega ka praegune valitsus pole vaatamata asjatundjate manitsustele teinud suurt midagi, mis aitaks langust peatada. Võimalik, et Eesti Panga detsembri majandusprognoos on üks viimaseid õlekõrsi, millest oleks veel tark kinni haarata.
Sellistele ärevust tekitavatele prognoosidele oli minu hinnangul kõige kõnekam ja märgilisem reaktsioon sotsiaaldemokraatide esimehe Lauri Läänemetsa avaldus. Ja seda üldse mitte positiivses mõttes. Pigem kinnistas see arusaama, et praeguses valitsuses on väga vähe, kui üldse, neid ministreid, kes saavad aru, kuidas majandus päriselt toimib.
Siseminister nimelt ei varjanudki oma heameelt, et kui eelarvestrateegia uuesti avatakse, on võimalik leida täiendavaid vahendeid avaliku sektori palgatõusudeks. Ehk rahvakeeli öeldes – nüüd kui on selge, et riigieelarves on veel vähem raha, on jälle võimalik hakata tõstma riigi kulusid. Ma nimetaks sotside sellist tegevust kõige otsesemal kombel lihtsalt riigi kurnamiseks.
Praegu tuleb kulusid külmutada ja kärpida
Sellist kriisi, nagu meil lähiaastal terendab, oleks väga rumal raisku lasta. See, et riigisektori kuludes on sees väga palju õhku, ei tule kellelegi uudisena. See, et majandusel läheb ühe halvemini, tunneb omal nahal iga päevaga üha rohkem inimesi. On see siis sissetulekute vähenemine või koguni töökaotus.
Viimaste kvartalite tööturu statistika näitab üsna üheselt, et koondamiste kasv on tulnud erasektori arvelt. Avalikus sektoris on koondamine olnud sisuliselt olematu. Eesti Panga prognoosi kohaselt, milles ei ole väga põhjust kahelda, erasektoris koondamised jätkuvad ning üldine töötus võib tõusta kümne protsendini. Seda hämmastavam ja vastutustundetum on sellises olukorras seista jõuliselt avaliku sektori jõulise palgakasvu eest.
Kuniks majandus ei näita paranemise märke ning eelarve tulud ei kasva, tuleks väga ühemõtteliselt külmutada kõik avaliku sektori tegevuskulud – palgad, universaalsed sotsiaaltoetused aga ka pensionid. Omalt poolt soovin valitsusele uueks aastaks üritada säilitada külma närvi ning kasvatada tugevat selgroogu, et seista vastu eelkõige labasele populismile ning üha nahaalsemaks muutuvale väljapressimisele.