AK ⟩ Poliitika-aasta 2023: sõda on endiselt tähtis, riigikogu kriis samuti ja natuke ka abieluvõrdsus. Kõik muu unub

Parteipoliitikas on 2023. aasta olnud kahevaatuseline. Kõigepealt märtsis toimunud valimised, seejärel Reformierakonna ja Eesti 200 reitingu sügav langus. On sellel kõigel mingi pikem tähendus? Vara veel öelda. Pildil (vasakult) Mart Võrklaev, Margus Tsahkna, Kaja Kallas ja Lauri Läänemets. Illustratsioon: Madis Veltman

Kümne aasta pärast aastal 2033, mida mäletatakse käesolevast 2023. aastast? Mis on lõppevas poliitika-aastas oluline, mis jääb kestma ning mis on vaht (isegi kui hetkel tundub tähtis), aga tegelikult unustatakse?

Postimees küsis selle küsimuse kuue poliitiku käest: Jürgen Ligi (RE), Margus Tsahkna (Eesti 200), Lauri Läänemets (SDE), Urmas Reinsalu (Isamaa), Tanel Kiik (KE) ning Jaak Valge (EKRE). Sama küsimuse esitasime ekspertidele Rein Toomlale, Annika Arrasele, Tõnis Lehele, Tarmo Jüristole.

Üksmeelselt pakuti Ukraina sõda teemaks, mida jäädakse mäletama ka tulevikus. Isegi kui sõda algas eelmisel aastal, on see endiselt asi, mis mõjutab Eesti poliitikat nii seest kui väljast.