Esimese maailmasõja ajal, mil Eesti oli veel Vene impeeriumi osa ja rinne polnud siia ulatunud, kirjutas Jüri Vilms 3. mail 1917 Päewalehes eestlaste sõjaväe loomise teemal. Ta toetas tugevalt Eesti polkude loomist: «Kas on kellegile veel vaja seletama hakata, mis siis meie maast ja rahvast saab, kui sõda temast üle käib? Kui Saksa väed meie maale sisse tungivad, kui meie väed vaenlast kinni hoida ei suuda, siis põlevad meie linnad ja külad, siis hävineb meie maapidamine, siis tõuseb kohutav näljatont meie rahva ette ja siis kaob meie vabadus vaenlaste raudrusika surve all, kui udu palaval suvepäeval. Tähtis on sarnasel korral ka väiksemgi väeosa, kes kaitseks maad, kui oma kõige kallimat vara. Kes kaitseb aga Eestit veel truimine, kui eestlased ise?»