Käsi pulsil ⟩ Ehala: Eesti sõjatööstus käima, sest vajame heidutuseks miljon drooni

Eesti peaks tootma massiliselt nn vaese mehe relvi, ründedroone, mis võiks olla ähvarduseks Peterburile võimaliku Venemaa kallaletungi korral. Pildil Iisraeli armee droonioperaator Gaza piiri lähedal. Foto: CLODAGH KILCOYNE

Kuku raadio saate «Käsi pulsil» seekordses episoodis rääkisid Kalle Muuli ja Martin Ehala süngest majandusprognoosist ja vajadusest jõuliselt käima panna meie oma sõjatööstus. Stuudios oli külalisena Katseministeeriumi poliitika planeerimisosakonna ülem Kristjan Mäe.

Kalle Muuli tõdes, et septembriga võrreldes on Eesti Panga selle aasta majanduskasvu prognoos 1,3 protsendipunkti võrra kehvem, selle aasta languseks ennustatakse 3,5 protsenti. Majanduslangus jätkub järgmisel aastal. Korraga on nii töö- kui tööjõupuudus.

Martin Ehala meenutas, et majanduslangus on kestnud juba seitse kvartalit järjest, ja kogu aeg on poliitikud kinnitanud, et kohe varsti algab majanduskasv. See oli põhiline argument, millega lubati katta helded valimislubadused aasta algul, mitte ainult Reformierakonna poolt, vaid kõik rääkisid sama, ainult Parempoolsed lubasid riigi kulude kärpimist.

Muuli märkis, et kõige kurvem on asja juures see, et valitsusel puudub igasugune arvestatav plaan, kuidas olukorda lahendada. Selle asemel süüdistavad koalitsioonipartneritest ministrid teineteist paralleelreaalsuses elamises. Ta lisas, et plaan tõsta makse majanduslanguse ajal on kõige rumalam rahanduspoliitika üldse, mida saab ette kujutada. Valitsus peaks vastupidi, aitama majandust turgutada.

Kalle Muuli ja Martin Ehala Foto: Erakogu

Ehala arvates vajaksime me praegu samasugust riiklikku plaani, nagu 1930ndatel oli USAs New Deal, millega USA president Franklin D. Roosvelt suunas massiivselt riigi ressursse mitmesuguste riigitellimuste täitmiseks. Muuli lisas, et vajame innovatiivsete teadus ja rakedusprojektide rahastamist. Ehala vaidles, et praegu saavad majanduslanguses kõige rohkem pihta töötlev tööstus ja ehitus – tööta jäävad need, kes tegid puitmaju Skandinaaviasse või töötasid Soomes ehitustöödel. Neid inimesi ei saa suunata teadusesse ja innovatsiooni, vaja on ka töötlevat tööstust. Ehala pakkus välja, et meil on vaja väga jõuliselt käima panna oma sõjatööstus, nii Ukraina aitamiseks, kui ka Eesti enda katsevõime suurendamiseks.

Kristjan Mäe kaitseministeeriumist ütles, et valminud on uus strateegia Ukraina sõja võitmiseks ja seal tehakse ettepanek tõsta Ukraina liitlaste abi Ukrainale 0,25 protsendini iga liitlase SKTst. Ja et meie kaitsekulutustes on juba tehtud olulisi kõrgtehnoloogilisi hankeid niihästi heidutuse, kui ka kaitse suurendamiseks võimaliku Venemaa rünnaku puhuks.

Ukraina 21. brigaadi droonikompanii ründedroon idarinde lähedal Donetski oblastis. Foto: Erik Prozes

Ehala märkis, et kõrgtehnoloogiline relvastus on väga vajalik, kuid vajame hulgaliselt nn vaese mehe relvi, näiteks droone. Peterburi on Pärnust ca 400 km kaugusel, mis tähendab, et kogu Eesti territooriumilt oleks võimalik teha massiivseid droonirünnakuid Peterburile, kui meil piltlikult öeldes igal kaitseliitlasel oleks maa-alune ladu droonidega. Selliseid droone ja laskemoona suudaksime ise toota ja see oleks koht, kus riik saaks oma tellimustega majandust turgutada.

Muidugi vajaks selline asi laenu võtmist, aga kaitsekulutused on koht, kus laenu võtmine on igati õigustatud, see on investeering turvalisusse, lisas Muuli. Ehala ütles, et vaja oleks algatada riigilaen ja kodanikud võiksid oma säästusid paigutada riigi võlakirjadesse, mis aitaks tõsta ka võitlusmoraali.

Saates räägiti veel sellest, et USA Colorado osariigi ülemkohus tegi Donald Trumpile 6:0. Just nende häältega võeti vastu otsus, et ta ei tohi kandideerida USA presidendivalimiste eelvalimistel, kus otsustatakse erakondade presidendikandidaadid.

Donald Trump loodab taas USA presidendiks saada. Foto: Evan El-Amin/Shutterstock

Põhjusena viidati, et Trump korraldas 6. jaanuaril 2021 rahvarahutusi Kapitooliumil, ja et inimesi, kes on osalenud riigivastases tegevuses, ei tohi avalikke ameteid pidada nagu ütleb üks kodusõjajärgne konstitutsioonitäiendus.

Siiani on algatatud kuus kohtuasja Trumpi vastu, mis kõik on esitatud demokraatide ametisse nimetatud süüdistajate või kohtunike poolt. Teda on püütud elimineerida poliitikast meediarünnakutega ja FBI uurimistega, aga tulutult. Nüüd siis kasutatakse nn kohtusõda – kui need õnnestuvad, läheb Trump vangi, kaotab oma ärid ja laostub majanduslikult.

Kuid kõigel sellel on olnud vastupidine efekt: enne esimest kohturünnakut oli Trumpi toetus 44 protsenti nüüd on see juba 63 protsenti. Nii et demokraatidest aktivistide katsed Trumpi kohtuasjadega rünnata teevad ta tugevamaks, ütles Muuli.

Ehala lisas, et kõik kangesti kardavad Trumpi ja vabariiklaste võitu USA presidendivalimistel, sest mis saab pärast seda toetusest Ukrainale. Aga need hirmud on kõik üle paisutatud. Isegi meie läbi aegade poliitiliselt kõige progressiivsemate vaadetega president Kersti Kaljulaid ütles podcastis «Luige lood» H. H. Luigele tunnustavalt: «Siin regioonis oli Donalt Trumpi välispoliitika jumala korralik, väärtuspõhine. Pence käis siin regioonis, meiega suheldi hästi palju, Poola toodi vägesid juurde. Nõuti et Euroopa kulutaks kaks protsenti». Muuli ütles selle peale, et see on üks väheseid kordi, kus ta saab Kaljulaidiga täiesti nõus olla ja Ehala kinnitas sama.

Saates oli juttu veel geenitehnoloogiafirma Asper Biogene andmelekke järelmitest, samuti sellest, et värske kodanikuhariduse uuring näitab, et poistel on soolisest võrdsustamisest kõrini.