Urmas Viilma ⟩ Arvo Pärt, laulupidu ja jõulud kuuluvad kogu rahvale

Foto: Postimees

​Miks leiavad eestlased jõulude ajal tee kirikusse, kuid muul ajal astutakse pühakotta ainult siis, kui keegi abiellub või kedagi maetakse? Sellele küsimusele vastates ei saa vältida traditsiooni mõistet. Küllap on advendi- ja jõuluajaga kaasnevad traditsioonid ühed rikkalikumad. Isegi Euroopa ühes sekulaarsemas ühiskonnas, nagu seda on Eesti, kirjutab EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Kristliku maailma jõulutraditsiooni üheks olulisemaks komponendiks on juba aastasadu jõuluõhtu või jõulupüha jumalateenistus. Ja seda nii ida kui ka lääne kiriklikus traditsioonis. Kiriku nähtav kohalolu on väga paljudele oluline. Sedagi eriti meie sajandite pikkuste traditsioonide, kristlikust kihistusest jõudu ammutavate juurte, euroopaliku kultuuri ja põhjamaise identiteedi pärast.

Vahel püüavad usuelu kritiseerijad paljutähenduslikult öelda, et jõulude ajal kirikus käimine on ainult tühipaljas komme, millel pole enam ammu sisu ega tähendust. Tegelikult võib pisut nügivaid kommentaare võtta komplimendina, sest kinnitavad, et traditsioonides on midagi seletamatut, mis seovad endaga isegi paljude kirikukaugete inimeste meeled.