Jeemenist möödub aga umbes 10–15 protsenti maailma rahvusvahelisest laevaliiklusest, sest Punane meri on tee Suessi kanalisse. See kanal lühendas teed Indiast Suurbritanniasse enam kui 8000 kilomeetri võrra: alternatiiv oleks sõita ümber terve Aafrika mandri.
Kes need hambuni relvastatud huthid on ning kuidas nad meid mõjutavad? Ehkki huthid väidavad oma rünnaku põhjuseks olevat Iisraeli tegevuse Gazas, jääb Iisrael neist tegelikult kaugele. Nad esindavad islami šiiitlikku suunda ning võitlevad teise islami suuna, sunniitidega Jeemenis juba pikemat aega. Sunniite toetab Saudi Araabia, šiiitidest huthe aga Iraan, kes ongi andnud neile kogu võimsa relvastuse, mille abil nad juba 2014. aastal vallutasid Jeemeni pealinna Sanaa. Iraani ajatollad ajavad oma väikest maailmarevolutsiooni ideed ning loodavad huthide kätega vallandada suurema regionaalse sõja.
Peame olema suutelised end ise ära toitma ning vajadusel kütuste ja elektriga varustama, millise võimaluse annab hetkel põlevkivi.
Maailmameredel globaaljõuna kaubavedu turvavad Ameerika Ühendriigid pole toimuvat siiski niisama pealt vaadanud. Esmaspäeval pandi USA juhtimisel kokku kümnest riigist koosnev ühendlaevastik, kuhu on panustanud Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Itaalia, Norra, Holland, Hispaania, Bahrein ning eksootilise maana Seišellid. Ühendoperatsiooni «Heaolu valvur» raames loodud jõud on piisav, et edukalt vastata huthide piraatlusele.
Ehkki Hiinal, Põhja-Koreal, Iraanil ja Venemaal on praegu maailmas kattuvaid huvisid, soovib Hiina tõenäoliselt vedude jätkumist Punasel merel, kuna veetakse suuresti nendegi toodangut. Iraani ja Venemaa sõjaline koostöö on küll tihenenud, kuid esialgu nende jõud veel USA juhitavast koalitsioonist üle ei käi.
Kui huthidel õnnestuks siiski sobivas kohas rakettidega põhja lasta hiiglaslik konteinerlaev või paar, võib häiruda kogu rahvusvaheline Punase mere kaubaliiklus. Meenutame, mis juhtus 2021. aasta alguses, kui Suessi kanalis jäi kinni 400-meetrine konteinerlaev Ever Given. Kaupade rahvusvahelised tarneajad pikenesid ja hinnad kallinesid. See seik näitas kujukalt, kui habras on globalism, mille viljaks on odav tootmine Aasias ning turustamine Euroopas ja Ameerikas.
Vastusena on mitmed Euroopa Liidu regioonid püüdnud strateegilistes valdkondades arendada kohalikku tootmist. See peaks olema ka Eesti rahvuslik huvi. Peame olema suutelised end ise ära toitma ning vajadusel kütuste ja elektriga varustama, millise võimaluse annab hetkel põlevkivi.