MAARJA PILD ⟩ Kas geeniandmete lekke ohvrid võiksid nõuda kahjutasu?

Geeniandmeid hoidnud ettevõtte Asper Biotech AS/ Asper Biogene OÜ tegutseb Tartus Vaksali tänaval. Foto: Kristjan Teedema

Eelmisel nädalal räsis Eestit uudis suurimast andmelekkest, mis meil on olnud. Tähelepanuväärseks teeb olukorra puudutatud isikute hulk (ca 10 000 inimest) ning lekkinud andmete maht – 33 gigabaiti, milles sisaldus 100 000 faili, kirjutab TRINITI advokaat Maarja Pild.

Riik võib ettevõtetele teha andmekaitse rikkumiste eest miljonitrahve ning tehnoloogiagigantide trahvid on ületanud juba miljardi euro piiri. Kurjategijad pressivad varastatud andmete eest välja sadu tuhandeid eurosid või müüvad andmeid mustal turul. Tavakodanikud, aga isikuandmete reeglite rikkumise korral reeglina üle mõnesaja euro hüvitist ei saa. See, kas geeniandmete lekke asjas jõuame ka suuremate summadeni, veel selgub.

Hullem on heal juhul möödas