Jüri Kuuskemaa ⟩ Põlised jõulud raekojas

Keskaegses Tallinnas puudus eraldi jõuluturu korraldamiseks vajadus, sest Raekoja ees oli niigi turg. Pildil on jõuluturg Raekoja platsil 1. detsembril 2023. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix Baltics

Kleio mäletab, kuidas raekojas jõule tähistati ning mida sel puhul söödi ja joodi, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Magistraadi töökorraldus nägi ette, et toomapäevaks, 21. detsembriks pidid linna tulud ja kulud, sissetulekud ja väljaminekud saama rae arvehärrade poolt kokku rehkendatud. Nende teatavaks tegemise järel võeti kannud riiulitelt alla ning algas koosjoomine – convivium. Selle eest oli hoolitsenud mitte üksnes raekokk, vaid ka raeapteek.

Juba 1459 kehtis nõue, et apteek tarnib aasta jooksul igale bürgermeistrile 60 toopi klaretti ehk vürtsitatud reinveini. Tavalisele raehärrale oli ette nähtud 20 toopi. Toonane toop mahutas 1,54 liitrit joodavat. Apteegist toodi kohale ka klareti kõrvale maiustamiseks sobivat: martsipani, sukaate, konfekte, koogikesi. Mõningane isiklik veinivaru oli ka raehärradel. Nimelt nägi Lübecki linnaõigus juba aastal 1282 ette, et tänutäheks kodanikule osutatud teenete eest ei tohi raehärrale tuua rohkem kui üks toop veini. Toomapäeval oli veel advendiaeg ning vastavalt jätkus ka paast.