JUHTKIRI ⟩ Külmuv majandus

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Valitsuse heitliku poliitikaga on ettevõtjail keeruline prognoosida ärikeskkonda.
• Eesti saab ka ise majanduslangust takistada.
• Valitsus just nagu ei aduks, et meie majandus jahtub.

Et Eestil majandusel läheb kehvasti, seda tunneb igaüks ise omal nahal. Ka teisipäevase Postimehe gallupi küsimusele «Kas sinu rahaline toimetulek on aastatagusega võrreldes kehvemaks muutunud?» vastajaist kaks kolmandikku leidis, et nii see tõesti on.

Nüüd on ka Eesti Pank välja tulnud uue majandusprognoosiga, mis ei ennusta uueks aastaks paraku midagi head. Majanduslangus jätkub, tööpuudus süveneb ja maksutulude laekumine väheneb. Tõsi, Eesti Pank avaldab lootust, et tööpuuduse näitaja ei tule siiski nõnda suur kui viimase suure kriisi aegu.

Eesti majanduslangusel on põhjuseid, mida me muuta ei saa; aga on ka põhjuseid, mida  saaksime muuta. Esimesse kategooriasse kuulub fakt, et meie oluliste Skandinaavia  eksporditurgude majandustel läheb halvasti. Paraku on Eesti peamiste eksporditurgude majandus kehvemas seisus kui Euroopa majandus tervikuna. Lisaks on inflatsioon tõstnud hindu ja inimesed vähendavad ebakindlas olukorras tarbimist. Üleüldist määramatust meie majanduse suhtes suurendab investorite silmis tõsiasi, et oleme agressiivse Venemaa naaberriik.

Arvestades negatiivset tervikpilti on seda kummalisem, et valitsus tegeleb meie majanduse jahutamise ja konkurentsivõime halvendamisega. Klassikaline õpikureegel ütleb, et majanduslanguse aeg pole hea aeg uute maksude kehtestamiseks või olemasolevate maksude tõstmiseks, seda enam, et laenuintressid on märkimisväärselt tõusnud.

Arvestades negatiivset tervikpilti on seda kummalisem, et valitsus tegeleb meie majanduse jahutamise ja konkurentsivõime halvendamisega.

Pikas majanduslanguses riigi valitsus peab mõtlema, kuidas hoida keskkonda investorite ja juba tegutsevate ettevõtjate jaoks stimuleerivana – kuna sealt tulevad meie riigikassasse maksud. Stimuleerimine ei tähenda ilmtingimata mingite toetuste maksmist, mida on maailmas analoogilises olukorras samuti ette tulnud. See tähendab eeskätt vähest bürokraatiat ja madalaid makse, mis hoiab väikese ja avatud majandusega Eesti ettevõtteid konkurentsivõimelisena. Paraku tuleb meie ettevõtjate seast pidevalt signaale, et üheks suurimaks riskifaktoriks hinnatakse… vabariigi valitsuse tegevust.

Kuidas siis nii? Ettevõtja, kes on investeerinud isiklikku raha, soovib majanduskeskkonna stabiilsust ja ennustatavust. Võib-olla tuleb kellelegi üllatusena, kuid lõppeval aastal nähtud Eesti taasiseseisvusaja kõige heitlikum maksupoliitika (kord nii, kord naa, kord kolmandat moodi) teeb majandustegevuse planeerimise üliraskeks.

Üks positiivne sõnum justkui oleks: teisipäeval teatas rahandusminister Mart Võrklaev, et majanduse olukorra tõttu tuleb 2025. aastaks planeeritud 400-miljoniline maksutõus ära jätta. Samas, katteallikaid sellele pretsedenditule eelarvereale nagunii veel polnud ning kõik ülejäänud maksutõusud näivad ikkagi tulevat. Võib-olla oleks praegu sobiv hetk valitsusele suuremaks majanduspoliitiliseks sisekaemuseks, mis või kuidas võiks Eesti majandust taas kiiremale kasvule keerata.