Juhtkiri ⟩ Euroopa peab suurendama kaitsekulutusi

Päeva karikatuur, 18. detsember. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Euroopa riigid on liiga kaua lootnud USA-le.
• Ka Ukraina vajab täiendavat tuge.

ELi juhtide kohtumisel ei suudetud kokku leppida kavas rohepöörde rahasid kaitsekulutusteks suunata. Selge on aga see, et Euroopa riigid peavad kaitsekulutusi kasvatama.

Sel nädalal toimunud ELi liidrite kohtumisel oli arutusel ka eelarve. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel tegi ettepaneku vähendada rohepöördeks mõeldud fondi STEP (Strategic Technologies for Europe Platform) 8,5 miljardi võrra. Kuna STEPi mahuks oli kavandatud kümme miljardit eurot, siis jätaks Micheli ettepanek sellest alles vaid riismed.

Fond peaks olema osa ELi vastusest USA valitsuse plaanidele investeerida rohepöörde tehnoloogiatesse nagu tuulepargid, vesinikujaamad ning süsiniku kinnipüüdmine ja ladustamine.

Loomulikult, kui fondi mahust tervelt 85 protsenti kärpida, siis jääb selleks otstarbeks vähem raha. Mingil määral oleks asenduseks ELi ühtekuuluvusfondi reeglite paindlikumaks muutmine. Euroopa rohesektori ettevõtetele on see muidugi tõsine hoop. Samas sisaldab Micheli ettepanek vägagi mõistlikku plaani, mida selle rahaga peale hakata.

Micheli ettepanek on tingitud sellest, et kui Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania toetasid avalikult kümne miljardi euro suuruse fondi loomist, siis põhjamaisemad liikmesriigid tahaks oma ELi makseid vähendada. Samuti tahaks nad, et see raha suunataks rohkem rändeprobleemide ja kaitsekulutuste katmiseks.

Neljapäeval ei jõudnud ELi liidrid Micheli ettepaneku asjus kokkuleppele ja seda arutatakse edasi jaanuaris.

Põhjamaisemad liikmesriigid tahaks oma ELi makseid vähendada. Samuti tahaks nad, et raha suunataks rohkem rändeprobleemide ja kaitsekulutuste katmiseks.

Selge on igal juhul see, et Euroopal tuleb oma kaitsekulutusi kasvatada. Liiga kaua on Euroopa riigid lootnud sellele, et häda korral tuleb USA appi. Ühendriikidel on aga läbi sajandite olnud kalduvus osal perioodidel süveneda pigem endasse. Nii ei saa kunagi välistada võimalust, et selline aeg tuleb taas, näiteks juba pärast järgmisi presidendivalimisi. Samuti on USA-l muresid ka teistes maailma punktides ja Euroopal ei maksa loota, et tema probleemide lahendamine saab igal ajahetkel olema Washingtoni nimekirjas eelisjärjekorras.

Samal ajal on Euroopal vajadus ka toetada Ukrainat. Kui ameeriklastel on Ukraina toetamisel probleemiks oma sisepoliitilised vastuolud, siis peavad eurooplased seda enam ka seda koormat kandma.

Ukraina toetamisel on probleem ka ELi sees Viktor Orbáni näol. Kui EL ei suuda Ungari vastuseisu tõttu konsensust leida, aga talt sellepärast hääleõigust ära ei võeta, siis peavad Euroopa riigid ilmselt Ukraina toetamisel rohkem kasutama bilateraalseid kokkuleppeid. See aga eeldab seda, et igaühe kaitse-eelarves on ikka raha, mida jagada.

8,5 miljardi euro liigutamine kaitseotstarbeks pole küll väga suur summa ega mingi imerohi, kuid kulub kindlasti marjaks ära.