ANDRUS RUMM ⟩ Peame õppima Ukraina sõjast kohe

Ukraina tank tulistab Harkivi oblastis vaenlase vägede suunas. Foto: Reuters/ScanPix

Täiemahuline sõda Ukrainas on nihutanud mitmeid kaitseplaneerimise ettekujutusi ja arusaamu. NATO riigid, ka Eesti, valmistusid osalema esmajoones nn missioonisõdades, kus Lääne liitlased võitlevad endast oluliselt nõrgema ja tehniliselt maha jäänud vastasega nagu Afganistani Taliban või Mali islamistid. Milliseid muutusi on Ukraina sõja kogemused endaga kaasa toonud, kirjutab MTÜ Vaba Ukraina vabatahtlik Andrus Rumm. Artikkel on ilmunud Riigikogu Toimetistes. 

Lääs fokusseeris jõupingutused suhteliselt väikeste hästivarustatud missiooni­armeede ülesehitamisele, mida kasutatakse madala intensiivsusega relvakonfliktides. Täiemahuline riikidevaheline sõda tundus Euroopas olevat võimatu.

Sel ideaalidest pulbitseval ajajärgul olid sõjaväelased nagu tülikad kärbsed riigieelarve ümber. Nende soovid tundusid enamikule poliitikutele ebavajalikud ja reaalsusest irduvad. Piltlikult öeldes käisid kaitseministrid ja kaitseväe juhatajad valitsuselt, müts peos, raha nurumas. Kaitsevõime ja elanikkonna kaitsega seonduv olid ebapopulaarsed ja tülikad teemad. «Vähem on rohkem» (Less is more) oli kaitseplaneerimise võtmesõna.