Ellu Saar ⟩ Kelle nägu on vaesus Eestis?

Vaesus kasvas Eestis. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Eesti sotsiaalkaitse süsteem pole teinud piisavalt teatud elanikkonnarühmade vaesuse vähendamiseks, märgib akadeemik ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia professor Ellu Saar.

Seoses kõrge inflatsiooni, maksuküüru kaotamise, erinevate maksumuudatuste ja uute maksude kehtestamisega on Eestis päevakorrale tõusnud küsimus vaesusest ning sellest, keda see puudutab kõige rohkem. Erinevate riikide võrdluses kasutatakse vaesuse ulatuse iseloomustamiseks kahte terminit: absoluutne vaesus ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus näitab nende inimeste protsenti, kes ei ole võimelised end ära elatama. See näitaja peegeldab arvestuslikku elatusmiinimumi konkreetses riigis. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas 2022. aastal Eestis statistika juhtivanalüütiku Epp Remmelgu sõnul oluliselt, ulatudes 48 000 inimeseni. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu netosissetulek jääb alla 300 euro.

Suhtelise vaesuse piiriks on aga 60 protsenti sissetulekutemediaanist ehk sellisest sissetulekust, millest pool elanikkonnast teenib vähem ja pool vastavalt rohkem. Suhtelises vaesuses elavate inimeste protsent peegeldab ühtlasi ka sissetulekute ebavõrdset jagunemist ühiskonnas. Möödunud aastal jäi nende sissetulek alla 756 euro. Nende inimeste arv küll pisut vähenes võrreldes eelmiste aastatega, kuid ulatus siiski enam kui 300 000 inimeseni.