ENNE JA NÜÜD ⟩ Võrtsjärve veetase tundub olevat langenud

Hiigelkivi Võrtsjärve ääres Kivilõppel. Foto: J. Pääsuke, 1912. Erm Fk 213:109

Vanade ja praeguste Võrtsjärve vaadete kõrvutamine toob esile üsna jahmatavad muutused.

Umbes sada aastat tagasi leidus Võrtsjärvel pilliroogu ainult Pikasillas ja mõnes varjulises lahe­sopis, nüüd palistab pea kogu Võrtsjärve randa 50–300 meetri laiune roostik, kaldad on võssa või metsa kasvanud, rüsijää on veeretanud suuri kivirahne siia-sinna, lained lõhkunud liivakivipanka, varingud koopad kinni ajanud, endised rannaluited kadunud.

Hüdroloogid räägivad, et Võrtsjärve veetase muutub tsükliliselt ning pärast madalveeseisu tuleb kahe-kolmekümne aasta pärast taas kõrgveeperiood. Kuid vaadates pilte, mis on tehtud Tamme liivakivipaljandist umbes sada aastat tagasi, võib öelda, et tollal pääsesid tormilained veel paljandit murrutama. Praegu see ilmselt enam võimalik pole – ka kõrge veeseisuga mitte. Ka Kalevipoja kivi Kivilõppel, mille juurde sai kunagi sõita paadiga, seisab nüüd kindlalt maal.