ANALÜÜS ⟩ Berliin kardab, et Moskva kätte langeb kõrgtehnoloogia. Venemaa on selle pihta pannud

Kuigi Lääs on tarninud uuemat sõjatehnikat, hoiab neid ka tagasi hirm tehnoloogia sattumisest Moskva kätte. Pildil Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius Leopard 2 tankil. Saksamaa on olnud abi andmisel ettevaatlik ja mõnikord sulgenud abivajaduse ees ka kõrvad. Foto: Martin Meissner

Relvasüsteemide andmisel Ukrainale kardetakse nende sattumist Venemaa kätte. See on mõistetav oht, kuid üle hinnatud ning kahjustab Lääne võimet tehnoloogiat ka sõjaväljal reaalselt testida. Pealegi on Venemaa suure tõenäosusega enamiku tehnoloogiast juba varastanud, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

Sõda on alati ainus koht, kus sõjamasinad ja laskemoon saavad päriselt testitud. Loomulikult on päris hästi arenenud ka relvastuse testimine polügoonil, kuid see on ikkagi labor. Seal on nii varustus kui ka hooldus lähedal ning ei meeskond ega tehnika ole stressi all. Tegeliku efektiivsuse mõistmist pakub ikkagi vaid reaalne lahingutanner. Mitmed Ukrainasse tarnitud relvasüsteemid on seda ka näidanud. Üks eredam näide on olnud Saksamaa maailma parimaks peetud liikursuurtükk PzH 2000, millel ilmnesid lahingukontaktis probleemid, mis muidu esile ei tulnud.

Hirm tarnimise ees