Olukord, mis on selle aasta jooksul Vene-Ukraina sõjas tekkinud, ennustab järgmiseks aastaks rinde jätkuvat stabiliseerumist ning mõlema sõdiva poole tõmbumist strateegilisse kaitsesse. Nii Ukrainal suuresti ebaõnnestunud suvine vastupealetung kui ka Venemaa tohutult ohvriterohked katsed mingitki lisaterritooriumi hõivata näitavad, et vähemalt praeguste ressursside ja relvastusega on lahinguväljas valitsevast patiseisust välja murda ebatõenäoline, ütleb kolumnist Mart Kuldkepp.
Tellijale
MART KULDKEPP ⟩ Liikumine strateegilisse kaitsesse Ukraina sõjas
Otsustav löök, mis võinuks kaasa tuua Vene rinde täieliku lagunemise, oli võimalik 2022. aastal ning võib-olla ka 2023. aasta alguses, ent lääneriikide ebaratsionaalne hirm eskalatsiooni ees ei võimaldanud Ukrainal neid võimalusi ära kasutada. Praeguseks on Vene kaitseliinid kindlustatud ja seetõttu on vähenenud Ukraina märkimisväärne võime Venemaa vigu enda huvides ära kasutada: staatilisel lahinguväljal tuleb selliseid vigu lihtsalt vähem ette. Ning ükskõik millist profiiti Vene pool oma arututest pealetungidest ka lootnud ei oleks, sunnivad pidevad tagasilöögid neidki tahes-tahtmata oma lähenemist muutma.