Tuleviku naftaks võib pidada tundlikke isikuandmeid, kõnealusel juhul konkreetsemalt igaühe genoomi. 212 000 inimest on andnud geeniproovi Tartu Ülikooli Eesti geenivaramule, saades vastu personaalse meditsiini lubaduse. Inimese geeniproovi põhjal on võimalik näha tema haigusriske ning otsustada, millised ravimid oleksid kõige paremad. Senini on teadaolevalt vaid umbes 5000 doonorit saanud varamult personaalse geenianalüüsi.
«See teadmine, mida inimestele tagasi anda, on tekkinud maailmas alles viimase viie aasta jooksul,» põhjendab nigelat tulemust Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko. Lisaks pole ülikoolil olnud piisavalt raha, et geeniandmebaasi täie potentsiaaliga rakendada.
Kuna geeniuuringud ja sellega seotud personaalne meditsiin on olnud juba mõnda aega ülemaailmsete tehnoloogiahiidude huviorbiidis, kuid nende takistuseks on olnud uuringuteks sobiliku andmebaasi puudumine, siis nüüd on tekkinud geenivaramu inimestes idee luua uus rahvusvaheline ettevõte, kuhu oleks võimalik osanikeks saada rahakaid välismaiseid partnereid. Ehk siis meie meeste poolt oleksid andmed; Microsofti, Illumina ja Broadi instituudi poolt USAst, tarkvara ja tehnoloogia.
Geenivaramu ei tohiks talle lepinguga usaldatud inimeste geeniproove edasi anda kolmandatele osapooltele.
Võib mõista geenivaramu rahva frustratsiooni, kui vaat et üldrahvaliku kampaania korras kogutud geeniproovid on tukkunud pooljõude ning doonoritele kättesaadavaid vilju eriti pole. Pole sisuliselt rahvani viidud personaalseid geenianalüüse, pole personaalmeditsiini, pole õieti midagi. [Postimees peab viidatuga silmas, et kuigi tehtud on hulga teadustööd, siis oma geeniriskid on teada saanud vaid ca 2,5% inimestest, kes on oma andmed geenivaramule edastanud (toimetuse täpsustus 15.12.2023)] Suure rahaga oleks võimalik kogu masinavärk pauguga tööle saada ning geenivaramu inimesed saaksid tööd ja leiba, rääkimata ühendettevõtte – mille nimigi on juba teada, Estonian Multiomics Company (EMC) – väärtuslikest osakutest. Küsimuseks jääb, mida saab mees diivanilt, kelle seest on naftat leitud. Tsiteerides kadunud Gunnar Grapsi, jäävad talle ilmselt tühjad pihud. Teine väga õigustatud küsimus on, kas EMC planeeritud tegevus on üldse õiguspärane, kui EMC peaks ikkagi geeniandmed ilma aktiivse nõusolekuta enda kätte saama. (toimetuse 15.12.2023 täpsustus)