MADLE LIPPUS ⟩ Õhutramm on tore, kuid Tallinn nõuab strateegilist eelarvestamist

Kas Ülemistet ja lennujaama võiks hakata ühendama õhutramm? Foto: Wikipedia.org

• Tallinna linna tegevuskuludest on suur osa seotud sotsiaalvaldkonna ning haridusega.
• Tänavaruumi arengust olulisim on Liivalaia tänava projekteerimisega alustamine.
• Paljud muudatusettepanekutest on tingitud etteheidetest varasematele linna juhtimise probleemidele.

Tallinnale on aastaid ette heidetud probleeme juhtimises. Kahe aasta jooksul on linna tippjuhtkond märkimisväärselt uuenenud. Uued juhid kannavad uusi väärtusi ja see peegeldub ka järgmise aasta eelarve eesmärkides. Sihiks on pikk vaade, mis põhineb strateegial, kirjutab Tallinna abilinnapea Madle Lippus (SDE).

Kummatigi pakub opositsioon viimaste muudatusettepanekute seas peamiselt kas üksik-investeeringuid või veel kummalisem – juba töös olevaid tegevusi. On raske näha, kuidas sellisel moel esitatud etteheited võiksid aidata linna koostöös paremaks muuta.

2024. aasta eelarves joonistuvad hästi välja suunad, mille oleme kahe aasta jooksul linna juhtides võtnud. Tegevuskuludest on suur osa seotud sotsiaalvaldkonna ning haridusega, sealhulgas eestikeelsele haridusele üleminekuga. Nende valdkondade arendamine on tuleviku seisukohalt oluline ja meie jaoks prioriteet.

Ka investeeringutest kulub märkimisväärne osa haridusele – renoveerimist vajavate lasteaedade ja koolide nimekiri on pikk. Uus suund on lasteaedade projekteerimine piirkondadesse, kus praegu kodulähedast lasteaeda pole. Sel aastal projekteeritakse kaks lasteaeda – Manufaktuuri lasteaed Kalamajas ja Paldiski mnt 80a/80b Haaberstis. Ettevalmistused käivad veel nelja uue lasteaia ehitamiseks.

Muu hulgas oleme otsustanud vanad heitmerohked diiselbussid järk-järgult asendada keskkonnasõbralike elektribussidega ning vanad trammid asendada uute ja madalapõhjalistega.

Teine peamine investeeringute valdkond on liikuvus ehk linnaeelarves transpordi ja tänavate valdkond. Käima läheb pikalt oodatud ühistranspordi arendamine. Muu hulgas oleme otsustanud vanad heitmerohked diiselbussid järk-järgult asendada keskkonnasõbralike elektribussidega ning vanad trammid asendada uute ja madalapõhjalistega. Viimased tõstavad ühistranspordi mugavust kõigile linnaelanikele ning täiendavad oluliselt võrdseid liikumisvõimalusi nii lapsevankri kui ratastooliga.

Tänavaruumi arengust olulisim on Liivalaia tänava projekteerimisega alustamine ning Tulika tänava projekteerimise lõpuleviimine. Eesmärk on mõlemal puhul kvaliteetne tänavaruum – ohutu ja piisavalt lai liikumisruum ka jalgsi ja rattaga, mürataseme allatoomine, täiendav haljastus jne ehk kokkuvõttes on eesmärk kujundada praegune linna läbiv magistraal ümber kvaliteetseks linnatänavaks.

Eelmisel nädalal linnavalitsuseni jõudnud opositsiooni ettepanekud mõjuvad pehmelt öeldes ootamatult. Kui eelarve on koostatud pikemat plaani silmas pidades, siis muudatusettepanekute hulgas on palju sinna-tänna ujuvaid uitmõtteid. Näiteks leiab sealt ettepaneku luua kesklinna täiendavaid parkimiskohti 500 000 euro eest. Siiski peetakse oluliseks ka ühistranspordi arendamist, sest kõik opositsioonierakonnad peavad miskipärast ühiselt oluliseks õhutrammi projekteerimist Rail Balticu ja lennujaama vahele. On ka ettepanekuid, mis haakuvad kokku lepitud strateegiliste eesmärkidega, ainult et… need on juba enamjaolt töös.

Nii tundub, et opositsioon ei ole ennast kahe aasta jooksul viitsinud linna arenguplaanidega kurssi viia. Näiteks on väga vajalik ettepanek projekteerida Haaberstisse munitsipaalkool. Aga see juba ongi haridus- ja ruumivaldkonna ühine eesmärk ja selle rajamist eeldav detailplaneering valmib järgmisel aastal. Või siis ettepanek laste ja noorte psühholoogilise nõustamise korraldamiseks –jah, nõus, juba teemegi ning võrreldes 2023. aastaga oleme selleks vajalikku summat ka suurendanud.

Opositsiooni tuleb küll tunnustada mitme ettepaneku esitamisel saavutatud harvaesinevas üksmeeles, mida pole isegi volikogu teise aseesimehe valimiseks suudetud seni saavutada.

Ettepanekute põhjal tundub, et opositsioonil on linna strateegilises tegevusplaanis ja seega ka eelarves mitmed ühised vaenlased. Üheks näiteks on strateegiline planeerimine, mille jaoks ettenähtud vahendeid soovivad pea kõik opositsioonierakonnad kasutada millekski muuks. Ometi tekitavad linna aegunud üldplaneeringud ja puudulikud arengudokumendid laialdast nurinat ka opositsiooni endi sõnavõttudes. Hädas on arendajad ning takistatud on dialoog kohalike elanikega. Viimane viitab minu meelest üheselt, et raha strateegilisse planeerimisse koos kvaliteetse juhtimisega oleks tarvis hoopis juurde.

Linnaplaneerimise ametis on viimase aastaga vähenenud ehitus- ja kasutuslubade menetlusajad poole võrra.

Üksmeel valitseb ka selles, et vaja ei ole elektribusse ja nende jaoks vajalikku taristut. Eriliselt paneb kulme kergitama tõsiasi, et nende asendamist eelarves peab oluliseks ka Reformierakonna fraktsioon, kes vastutab kliimaküsimuste eest riigi tasandil ja peaks olema kursis, et vanad diiselbussid vajavad väljavahetamist ning elektribussid on selleks kõige keskkonnasäästlikum variant.

Võib oletada, et paljud muudatusettepanekutest on tegelikult tingitud etteheidetest varasematele linna juhtimise probleemidele ning äratundmine, et kahe aasta jooksul uuenenud linnavalitsus kannabki uusi väärtusi, ei ole veel päriselt pärale jõudnud. Siiski toob värske hingamine ja tunnetus muudatuste vajalikkusest juba ka tulemusi – näiteks linnaplaneerimise ametis on viimase aastaga vähenenud ehitus- ja kasutuslubade menetlusajad poole võrra. Selge järeldus siit on, et vaja on järjepidevat tegutsemist seatud eesmärkide suunas, siis tulevad ka tulemused. 2024. aasta Tallinna eelarve on koostatud väga selgelt ka seatud eesmärkide saavutamist silmas pidades.