On selge, et erinevad huvigrupid püüavad sündmusi kajastada oma vaatepunktist lähtuvalt, aga see on normaalne osa avalikust diskussioonist. «Valeinfo» probleem tekib perioodidel, kui võim püüab oma olemasolu ja legitiimsust õigustada, kuid järjest suurem osa ühiskonnast näeb, et asi on seesmiselt mäda. Just kõhutunne, et asjad lähevad põhimõtteliselt halvasti, paneb neid uskuma valeinfot.
Et oma positsiooni kindlustada, püüab võim kriitikat summutada või tsenseerida. Nagu väidab Sussexi ülikooli filosoof Daniel Williams, kasutatakse selleks viiruse analoogiat. Selle vaate kohaselt on valeinfo nagu ühiskondlik viirus, mis nakatab varem terveid inimesi ja paneb neid uskuma vandenõuteooriaid. Kui leiaks viirusele vaktsiini või kui õnnestuks selle levikut piirata mingisuguste mentaalsete maskide kandmise või ühiskonna lukustamisega, siis oleks ehk võimalik «infodeemiale» piir panna.