JUHTKIRI ⟩ Kuidas vältida pimedust?

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Elektri varustuskindluse asjus oleme selleks talveks paremini valmis.
• Probleemid varustuskindlusega võivad tekkida nelja aasta pärast.
• Ukraina sõda paneb intensiivsemalt mõtlema energiamajandusele.

Praeguse talve elame elektri varustuskindluse suhtes kindlamini üle kui eelmise, kuid eeskätt tuleb mõelda tulevikule ja hakata seda tegema kohe.

Esmaspäeval avaldatud Eleringi elektri varustuskindluse raport ütleb, et praeguseks talveks oleme paremini valmis. Samuti mainib raport, et elektrivõrgu töökindlus on 99,9 protsenti. Eesti on Eleringi raporti järgi valmis väljuma ka Venemaa energiavõrgust ja ühinema Mandri-Euroopa sünkroonalaga 2025. aastaks. Me võime loota Läti gaasimaardlatele ja Soome Olkiluoto tuumajaamale. Need on head uudised ja Ukrainas möllava sõja valguses pole põhjust tekitada paanikat.

Tuleviku suhtes enam sellist kindlust ei ole. Järk-järgult lähevad käigust välja Narva põlevkiviplokid, kuid tarbimine ja reservide nõudlus kasvab kiiresti. Roheenergia suurem kasutuselevõtt tähendab vajadust ka suuremate reservide järele, sest roheenergia allikad ei pruugi olla aasta ringi samamoodi kättesaadavad.

Muidugi ei saa tulevikku sajaprotsendiliselt ennustada. Kuid mõnda asja saab öelda täie või peaaegu täie kindlusega. Esiteks seda, et Eesti naaberriik on ka nähtavas tulevikus Venemaa ja sellest tulenevalt on Eesti geopoliitiline asend keeruline. Teiseks on rohepööre tulekul – küsimus on vaid, millal täpselt ja mis kujul. Juba need kaks asjaolu näitavad, et Eesti peab senisest rohkem mõtlema oma energeetikale.

Roheenergia suurem kasutuselevõtt tähendab vajadust ka suuremate reservide järele, sest roheenergia allikad ei pruugi olla aasta ringi samamoodi kättesaadavad.

Novembri algul, veidi rohkem kui kuu enne Eleringi raportit tuli välja riigikontrolli raport, mis ütles, et riiklikul tasandil pole aastaid mõeldud energiamajandusele. Sarnaselt Eleringi raportiga prognoosis riigikontroll raskusi elektri varustuskindlusega nelja aasta pärast.

Sõda õpetab. Seda nii Eestis kui ka Euroopas. Euroopale näitas Ukraina sõda, et energeetiline sõltuvus Venemaast tekitab Euroopale probleeme ja jätab kontinendi lihtsalt külma, kui Venemaa kraanid kinni keerab. Eestile näitas Ukraina sõda – taas kord! –, et mida kiiremini me end Venemaast energeetiliselt lahti rakendame ja Euroopaga ühineme, seda parem.

Eestis on inimesi ja institutsioone, kes saavad aru Eesti energiavajadustest. Küsimus on nüüd, kuidas see vajadus jõuaks otsustajate ehk poliitikuteni. Ehkki riigikontrolli raport oli skeptiline ses osas, mis puudutas mõtlemist Eesti energiamajandusele, võib Ukraina sõda olla andnud tõuke mõelda intensiivsemalt ka energiamajandusele. Poleks paha välja töötada plaanid A, B ja C.

Poliitiline loogika on paraku vastupidine mitmeaastasele energeetilisele planeerimisele, kus on vaja pikaajalist plaani ja stabiilset keskkonda selle elluviimisel. Poliitika eeldab lühiajalisi võite ja valijatele meeldimist. Kui see vastuolu suudetakse ületada, on Eestil lootust, et saame ka tulevikus elektrit ning muretsema ei pea. Kui mitte, siis istume külmas ja süüdistame taas üksteist.