Tiit Kärner ⟩ Eesti lasi lõimumispoliitikas käest võimaluse

Narva tank tõmmati mullu 16. augustil eritehnikat kasutades postamendilt alla. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Eesti jättis Ukraina täiemahulise sõja puhkedes lõimumispoliitikas vigade paranduse tegemata, leiab füüsik Tiit Kärner.

Venemaa kallaletung Ukrainale avas Eestile võimaluse teha oluline vigade parandus. Idast vabanedes ja läänega liitudes olime sinisilmselt omaks võtnud Francis Fukuyama (USA politoloog, sai tuntuks ajaloo lõpu teooriaga – toim) suguste jutlustajate idealistlikke uus-liberaalseid eelarvamusi ning selle järgi asunud oma riiki üles ehitama.

Juba 1990. aastate keskel hakkasid meie innukad nn sotsiaalteadlased kuulutama, et venelaste edukas «lõimumine» on lõpule viidud. Kuulutasime eesti keele küll riigikeeleks, aga säilitasime venekeelse ja -meelse koolihariduse, andsime kõigile Eestis elanud inimestele õiguse osaleda kohalikel valimistel, hoidsime hoolega nendele inimestele armsaid mälestusi ja mälestusmärke, enda omi maha salates. Täpselt nii nagu üks Rootsi vanaproua olevat ohates öelnud: «Me peame nende (sisserändajate) suhtes lahked olema, ehk on nad siis, kui nad võimule saavad, ka meie suhtes lahked.»