Juhtkiri ⟩ Head uudised Ukrainale Saksamaalt (7)

Postimees
Copy
Päeva karikatuur, 11. detsember.
Päeva karikatuur, 11. detsember. Illustratsioon: Urmas Nemvalts
  • USA abi hoiab kinni sisepoliitiline kemplemine.
  • ELis pole üksmeelt, sest Orbánil on muud mõtted.

Saksamaa juhtide sõnadest on aru saada, et nad mõistavad, mis on Ukrainas mängus.

Ukraina on sõjaliselt keerulises olukorras. Palju räägitud suur vastupealetung on ilmselt lõplikult toppama jäänud. Pigem püüab hoopis Venemaa rindel pealetungile minna. Vene vägedel napib küll tipptehnikat, kuid neil on palju muud sõjapidamiseks vajalikku, nii nõndanimetatud lolli moona kui ka kahuriliha.

Seda halvem on see, et USAs on Ukrainale suunatud abipakett toppama jäänud, ELis ähvardab seda sama saatus.

Ühendriikides ei suutnud senat heaks kiita Ukrainale ja Iisraelile mõeldud abipaketti, sest sellele hääletasid vastu vabariiklased ja tavaliselt demokraatidega hääletav sõltumatu senaator Bernie Sanders. Mitte et USA kummalgi suurel parteil oleks midagi kummagi riigi abistamise vastu – vabariiklased lihtsalt loodavad sel moel demokraatidelt välja pressida immigratsioonipiirangute kehtestamise. Ainsana ongi päriselt vastu Sanders, kes ei taha Iisraeli abistada, kui Netanyahu valitsus oma poliitikat ei muuda. Sisepoliitiline kauplemine välispoliitika arvelt käib aga edasi.

ELis on vastalisi samuti vaid üks, Viktor Orbáni juhitud Ungari. Ukraina loodab saada neljapäeval-reedel toimuvalt ELi ülemkogu istungilt nelja aasta jooksul 50 miljardi euro eest abi ja ELiga liitumise läbirääkimiste alustamist. Orbán räägib aga, et ehk peaks Ukrainale liitumisläbirääkimiste asemel hoopis julgeolekutagatisi pakkuma. Ülemkogu ent saab selles küsimuses otsuse langetada ainult üksmeelselt.

Poliitmängudega ametis ameeriklased ja Orbán peaksid teadvustama, et ainus võimalus Venemaa agressiooni ohjeldada on teha seda praegu.

Selle kõige taustal annavad lootust Saksamaalt tulevad sõnumid. Kui täiemõõdulise sõja puhkedes Ukrainas heideti Saksamaale ette otsustamatust ja relvaabiga venitamist, siis nüüd paistab, et vähemalt ELi suurimas ja rikkaimas riigis on asjadest õigesti aru saadud.

Liidukantsler Olaf Scholz nentis, et sõda Ukrainas ilmselt ei saa nii kiiresti läbi kui loodeti. Sellepärast peab Saksamaa olema võimeline jätkama seda, mida täna teeb, veel sel, järgmisel ja ülejärgmisel aastal, nii rahalise abi kui ka relvasaadetistega. Berliin peab olema vajadusel valmis ka oma osa suurendama, kui teised on löönud kõikuma.

Saksa sõjaväe peainspektor Carsten Breuer väljendas aga ajalehele Frankfurter Allgemeine muret Venemaa relvastumise pärast. Tema sõnul ei ole Venemaa täiemahulise invasiooni eelsesse aega enam võimalik naasta ja Saksamaa peab harjuma mõttega, et riik võib olla sunnitud ühel päeval kaitsesõda pidama. Breueri kinnitusel tuleb Bundeswehr toime Venemaa rünnaku korral NATO vastu, sest alternatiivi pole.

Nii ongi olukorras, kus Ukraina liitlaste üksmeel on eri põhjustel omajagu kõikuv, hea teada, et ELi juhtriigi ja Euroopa ühe tugevama sõjaväega maa otsustajate mõtted liiguvad mööda õigeid radu. Poliitmängudega ametis ameeriklased ja Orbán peaksid aga teadvustama, et ainus võimalus Venemaa agressiooni ohjeldada on teha seda praegu. Sellega ei tohi viivitada.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles