MART RANNUT ⟩ Rahvuslik alaväärsuskompleks ja majandushuvid näivad põhiõigused üle kaaluma

Keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees Mart Rannut. Foto: Madis Veltman

Igal juhul on meil lood paremini kui meie Balti naabritel ning see võiks tuju tõsta küll. Kahjuks kipub kurat end ikka detailidesse peitma, kirjutab keeleteadlane Mart Rannut (Isamaa).

10. detsember on rahvusvaheline inimõiguspäev. 75 aastat tagasi, aastal 1948, võttis ÜRO Peaassamblee vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. Eesti on osalenud inimõiguste järgimises kolm viimast aastakümmet ning põhiõiguste vallas on nii arengut kui ka suuremat teadlikkust märgata, nagu seda Vootele Hanseni uuringukommentaarist (PM 9.12) lugeda.

Igal juhul on meil lood paremini kui meie Balti naabritel ning see võiks tuju tõsta küll. Kahjuks kipub kurat end ikka detailidesse peitma ning inimõigused ei ole siin erand. Probleemiks ei ole siin mitte neutraalsed teemad (nagu nt liigruumikad vangimajad), vaid politiseeritud või tugevate majandushuvide ja lobistamisega seotud õiguslikud standardid.