Reedel võttis riigikogu vastu Eesti järgmise aasta riigieelarve. Eelnõu oli seotud valitsuse usaldusküsimusega, mistõttu ei saanud seda obstruktsiooniga takistada. See-eest sekkus riigieelarve vastuvõtmise käiku tähelepanuväärsel kombel president Alar Karis, kes jättis välja kuulutamata samuti valitsuse usaldusküsimusega seotud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse.
Nüüd, kus riigieelarve on vastu võetud, on tekkinud huvitav olukord. Kui presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus oli tõesti seotud riigieelarvega – nagu koalitsioon seda riigikogule esitles –, siis on riigikogu täiesti teadlikult vastu võtnud riigieelarve, mida pole võimalik ilma seadust rikkumata täita.
Presidendi põhjendusi lugedes saab siiski selgeks, et nii see ei ole. Alar Karis valis viiest valitsuse usaldusküsimusega seotud seadusest välja ainult ühe. President jättis maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata just nimelt sellel põhjusel, et tema hinnangul ei olnud see seotud riigieelarvega. Järelikult oli tegemist täiesti tavalise seadusega ja selle sidumine usaldusküsimusega ei olnud põhjendatud.
Sellega on president asunud täitma juunikuist riigikohtu lahendit, milles öeldakse, et eelnõude liiga sage usaldusküsimusega sidumine võib viia parlamentaarse debati ja sellega ka demokraatia tasalülitamisele. Riigikohtu otsusest on möödas juba üle poole aasta, kuid pole ühtegi märki, et riigikogu ise suudaks riigikohtu suuniseid täita, ja eriti seda: konfliktid parlamendi töös tuleb lahendada eelkõige riigikogul endal.
EKRE ja Reformierakond teeksid targalt, kui nad presidendi hoiatust tõsiselt võtaksid, sest valijal kui kõrgeima võimu kandjal on neile täpselt samasugune sõnum.