Mikk Salu ⟩ Poliitilist kriisi ei ole, aga probleem on

Vabariigi president Alar Karis Foto: Madis Veltman

Eesti poliitikas ei saa president olla täielikult kõrvaltvaataja ja nii pidigi Alar Karis praegust poliitilist patiseisu asuma lahendama, ütleb ajakirjanik Mikk Salu.

Öeldakse, et Eesti on poliitilises kriisis. Või vähemalt parlamentaarne demokraatia on kriisis. Nii ja naa. Suures pildis tegelikult mitte. Eesti inimesed lähevad hommikul tööle ja tulevad õhtul koju. Pensionid laekuvad. Arstid töötavad. Kaitsevägi harjutab. Poed on lahti. Elu käib. Riigikogu Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder resümeeribki filosoofiliselt – mitte et parlamendis toimuv oleks tema arvates õige ja hea – aga ei maksa ka üle dramatiseerida. Eesti riik toimib. Seeder viitab 2–3 aasta tagustele kriisidele, mis tolles hetkes tundusid pöördelised ja väljapääsuta, aga täna peaaegu ei mäletatagi neid. «Laheneb ka praegune,» sõnab Seeder.

Aga poliitiline probleem muidugi on. Põhimõtteliselt alguse saanud juba kevadel. Mõned nüansid on küll muutunud ja selgemaks saanud. Näiteks see, et formaalselt on küll koalitsioon ja opositsioon olemas ning niimoodi ka riigikogus hääletatakse, aga poliitilist ühtsust pole kummalgi pool joont tekkinud. Ühtset opositsiooni pole tekkinud ja võrreldes kevadega on Keskerakond ja Isamaa ennast EKRE tegemistest üha rohkem distantseerinud.