Tallinna tänavatel autoga slaalomit sõites leian end sageli linnajuhte kirumas selliste sõnadega, mida siin kasutades satuksin kohtupinki.
Madis Filippov: Tallinnal pole õigust viriseda
29. märts 2012, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis seal salata – kui kuulen, et linnavalitsus raiskas 259 000 eurot tühipalja küsitluse ja erakonna valimiseelse reklaami peale ning otsustas tulevikus tasuta ühistranspordile kulutada 20 miljonit eurot aastas, ja näen kontrastiks teravate äärtega auke linna teedes, siis mõtlen sel hetkel iga sõna täiesti tõsiselt.
Linnas on hulganisti töid, mis vajaks hädasti ärategemist: peaks lasteaedu remontima ja neid juurde ehitama, et kaoksid täiesti ebamõistlikult pikad järjekorrad (lastesõime kohta leida on peaaegu võimatu); taastada võiks korraliku öise valgustuse; osta juurde busse, et ka tipptunni ajal pääseks istuma; koolidele tuleks tagada piisav eelarve, et lapsed ei peaks kodust tualettpaberit kaasa võtma; rajama peaks rattateid, märgistama autoteid ja nii edasi.
Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimus hiljuti teedeteemaline konverents, kus üks ekspert heitis Tallinnale ette, et linn ei panusta sügisel teede hooldusesse piisavalt ning seetõttu ongi kevadel teed eriti katki.
Selle peale tõdes kommunaalameti juhataja, et ta teab kõike seda, aga lihtsalt pole raha. Teederaha saavat juba augustis otsa. Seetõttu on paratamatus, et auke ei saa ära hoida, vaid tuleb tegeleda tagajärgedega, niipalju kui jõutakse.
Ma saan aru, et asutuse autoga ringi sõites ei kärista iga järjekordne auk sõitja isiklikku rahakotti, kuid, linnapea, ostke endale üks kord elus oma raha eest auto ja sõitke sellega Tallinna tänavatel. Kui pead ise remondiga tegelema, on iga teeauk kohe palju suurem probleem.
Miks raha ei jätku? Peamiselt teksti-TV funktsioone täitva propagandistliku Tallinna TV peale, mida mingil seletamatul põhjusel näidatakse üle Eesti, kulub 2,4 miljonit eurot aastas.
Tühipaljale reklaamküsitlusele raisatakse ebamõistlikud 259 000 eurot, tasuta ühistransport hakkab aastas välja viima 20 miljonit eurot. Väiksema kuluna võiks siia lisada veel tööajast siinset artiklit kommenteerivate poliitbroileritest nõunike armee.
Seega pole Tallinna linnavalitsusel vähimatki õigust viriseda, et neil pole elanikele vajalike teenuste pakkumiseks raha ja riik kiusab neid. Kõigepealt tuleb tegeleda hädavajalikuga ja siis võib mõelda luksusele. Ära tüütab, et linna ei juhita nii, nagu see oleks elanikele parem. Kõige masendavam on seejuures tõsiasi, et selle vastu midagi teha ei saa. Saabki ainult kiruda.