Teaduse usaldusväärsus põhineb sellel, et teadlased teevad oma järeldused nii, et andmete ja loogika ahel on katkematu, alates algprintsiipidest ja lõpetades täpsete, kuigi vahel kohmakate sõnastustega. Kõike muud hüütakse arvamusteks, häda korral ka hüpoteesideks. Mis võivad, aga ei pruugi olla tõsi. Isegi kui väga meeldivad, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Tarmo Soomere ⟩ Teadus akadeemilise vabaduse, eetika ja poliitika ristteel
Sellele lisandub kindlus, et ahel on läbi ja lõhki korrektne, läbipaistev ja ühegi lüngata. Et kõik argumendid on laual ja ühtegi ei käsitleta kallutatuna. Et kõik, mis on esitatud, on ka läbivalt põhjendatud. Aga ka see, et elusolendeid ei ole liigselt häiritud või nende usaldust kuritarvitatud. Selle tagab kokkulepe, et teadlased ja institutsioonid järgivad teadustöö eetika printsiipe. Mis on meie maal sõnastatud Eesti hea teadustavana.
Järjest enam aga näeme, et teaduseetika kasutusvaldkond hakkab laienema. Vundamendist, millele tugineb usaldus teaduse ja teadlaste vastu, on sarnaselt kliimamuutuse problemaatikale pungumas poliitika osa. Ka hoob manipuleerimiseks, ambitsioonide realiseerimiseks või mundriau kaitsmiseks. Tasahilju ka malakas, millega ebasobivaid kolleege või konkurente tümitada.