TOOMAS KIVIMÄGI ⟩ Kui loobutakse erakorraliste valimiste unistusest, siis on põhjust kompromissi otsida

Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi Foto: Konstantin Sednev

On kummaline kuulata opositsiooni järjekordset pahameelt, ettekäändeks seekord asjaolu, et valitsus sidus 2024. aasta riigieelarve ja sellega seotud eelnõude vastuvõtmise usaldusküsimusega. Kes tegi? Ise tegite, kirjutab riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (RE).

Esitades kolmeteistkümnele seaduseelnõule kokku 2700 muudatusettepanekut, andis EKRE (taas) selge sõnumi, mis on nende plaan: täiemahuline obstruktsioon ja parlamendi tasalülitamine. Võttes iga muudatusettepaneku hääletamise eel vaheaja 10 minutit (värskelt taas kinnitust saanud praktika), tähendaks see parlamendile 540 töötundi ehk kuus kuud (t)ööseisakut ja ühe inimese «pantvangis» olemist. Just nimelt ühe, sest muudatusettepaneku hääletamisele panemiseks ja vaheaja võtmiseks enne hääletust piisab kas fraktsiooni esimehe või aseesimehe kohalolekust. Rohkem polegi vaja, et parlament «oma kontrolli alla võtta» ja kahjustada põhiseaduslikku korda määral, mis ohustab riiklust. Kas see on põhiseaduspärane? Kindlasti mitte.

Kas valitsuse otsus siduda 2024. aasta riigieelarve ja sellega seotud eelnõude vastuvõtmine usaldusküsimusega on põhiseaduspärane? Loomulikult on, sest just põhiseadusest (§ 98) see tulenebki. Ühtegi muud valikut opositsioon lauale ei jätnud, ühtegi teist võimalust kaitsta põhiseaduslikku korda polnud.