KAIRE UUSEN ⟩ Kas rikkus ja vaesus tuleks rohepöörde vaates ümber sõnastada?

Kas on mõistlik teha rohepööret ja samal ajal samamoodi edasi tarbida? Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Nagu vanatüdrukutele ja -poistele on läbi aegade soovitatud «latti alla lasta», siis kas rohepöörde vaates pole käes aeg soovitada seda kogu ühiskonnale? Eriti kui rääkida elukvaliteedist ja ootustest tulevikule, küsib kolumnist Kaire Uusen.

Hiljuti tekitas meedias tormi fakt, et suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk on Eestis aastaga kasvanud. Inimlikult on muidugi kurb, kui pere ei saa endale kõike lubada või kui tuntakse seetõttu tõelist ilmajäetust ja tõrjutust. Tahaks küsida, et kas tarbimine ja majanduslik heaolu on tänases maailmas siiski kõige olulisem väärtus inimeseks olemise juures?

Samal ajal vaatame vihaselt ressursside vähenemist, lageraieid, loomaliikide väljasuremist, räägime raiskamisest, ülesöömisest, prügist, mis meid matab, manitseme inimesi keskkonnasäästlikult elama, teadlased maalivad tulevikust negatiivseid sõnumeid. Sellele vaatamata raiskamine jätkub, keskkonnasäästlik jutt saab sotsiaalpoliitikas hoopis vastupidise suuna, õhutatakse tarbima, vanu asju välja vahetama või uusi ehitama (sh koolimaju), samas kui prügimäed kasvavad ja veerand olemasolevatest hoonetest seisab tühjana.