:format(webp)/nginx/o/2023/12/04/15762586t1hb92c.jpg)
Eesti jäätmekäitluse viimases ajaloos on olnud mõningaid edulugusid. Pakendiringlus toimub edukalt ning klaasi, pappi ja paberit kogutakse ka päris hästi. Uus jäätmereform võib aga tekitada ühiskonnas väga suurt pahameelt ja anda tagasilöögi kõigele, sest vihaga sorteerimisest ei saa head nahka.
Uue jäätmereformi põhjuseks on asjaolu, et Eesti ei suuda täita Euroopa Liidu suurejoonelisi prügikäitlemiseesmärke. Meil peaks minema ümbertöötlemisele 55 protsenti prügist, aga läheb vaid 30 protsenti. Seetõttu ähvardab Eestit juba mõnda aega trahv. Aastateks 2030 ja 2035 on seatud veelgi kõrgemad ringluseesmärgid, vastavalt 60 ja 65 protsenti. See on üsna varsti.
Kuidas eesmärki saavutada, pole veel selge, kuid praeguseks juba paistab, et meid ootab prügimajanduses ees mastaapne hinnatõus. Riik kavatseb tõsta keskkonnamakse (prügi ladestamise ja põletamise eest), valesti sorteerimise eest hakatakse trahvima, omavalitsused võivad kehtestada prügimaksu ja prügivedajadki tahavad teenuse hinda tõsta. Nagu selgus Ragn-Sellsi juhi Kai Realo intervjuust Postimehele, võib hind tõusta kuni kuus korda. Prügikaste on rohkem ja rohkem peavad sõitma prügiautod.
Kindlasti on võimalik ümbertöötlemise protsenti tõsta riikliku sunniga. Kuid siis ärgem imestagem, et ringmajandusest saab uus sõimusõna ning vimm riigi vastu suureneb veelgi, mis ei aita kaasa keskkonnahoiu heale eesmärgile.
Uus jäätmereform võib tekitada ühiskonnas väga suurt pahameelt, vihaga sorteerimisest ei saa aga head nahka.
Mõistliku maailma kogemus on meile õpetanud, et iga suur ümberkorraldus õnnestub siis, kui lisaks karistustele mõeldakse välja, kuidas inimesi ja ettevõtteid positiivselt stimuleerida. Ning mis kõige olulisem, süsteemi toimimine tuleb hoolikalt läbi mõelda. Praegune olukord hakkab meenutama vales kohas teed ületavate inimeste trahvimist, kui neile lähim ülekäigurada on alles kilomeetri kaugusel. Neist probleemidest kirjutas laupäeval Postimehes Liina Laks loos «Mida me oma prügiga peale hakkame?»
Iga maja juurde nelja-viie prügikasti tekitamine ei ole ilmselt mõistlik. Palju targem oleks rajada piirkondlikud suuremad kogumiskastid ning suurendada jäätmejaamade vastuvõetava nomenklatuuri nimistut. Teise näitena, riik ei taha prügi põletamist Iru jaamas ja maksustab seda tegevust üha rohkem, kuid pole kuulda olnud maksusoodustustest nendele ettevõtetele, kes sooviksid prügist toorainet luua või veelgi parem, mõelda läbi, kuidas tekiks algusest peale võimalikult vähe jäätmeid.
Selleks peaksid riik, omavalitsused ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike esindajad maha istuma ja mõtlema, kuidas ringmajanduse süsteemi võimalikult mõistlikult arendada. Seda oleks tulnud teha juba aastaid tagasi. Kuid mõistliku initsiatiivi jaoks pole veel hilja. Kindlasti peaks jälgima, et ei lammutataks olemasolevat ringmajandust, millega on inimesed juba harjunud. Prügimajandus pole keerukuselt tuumareaktor.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)