Üha sagedamini kostab maailma juhtivate poliitanalüütikute suust intrigeeriv küsimus, milline saab olema Venemaa siis, kui riigi praegune liider Vladimir Putin selle eesotsast lahkub. Kas võimalik kaotus sõjas Ukrainaga muudab Venemaa režiimi ja kas putinism elab edasi juba ilma Putinita? Kas Venemaa saab üldse muutuda tulevikus totalitaarsest pisutki demokraatlikumaks riigiks? Sellele küsimusele on võimalik vastata. Vastus on minu arvates üks: ei, ei muutu, on sõjaajaloolane Jüri Kotšinev kindel.
Tellijale
Jüri Kotšinev ⟩ Putinism elab edasi ka ilma Putinita
2020. aastal muudeti Venemaal põhiseadust ja selle muudatuse alusel saab Vladimir Putin valitseda soovi korral kuni 2036. aastani välja. Minu arvates ei kõiguta Putini võimu Venemaa presidendina ka võimalik kaotus Vene-Ukraina sõjas. Naiivne on loota, et kaotus Ukrainale ohustaks Putini võimu ja selle legitiimsust, kasvõi sellepärast, et seda legitiimsust ei ole olnud juba ammu.
Krimmi kiire ja lahinguteta okupeerimine Venemaa vägede poolt 2014. aastal oli Putini režiimi kulminatsioon. 2023. aasta suvel toimunud Jevgeni Prigožini mäss oli Putini režiimi madalseis, kuid see ei hävitanud ei teda ega tema režiimi. Putin jäi sadulasse.