Marelle Erlenheim: riik võiks hetkekski lõpetada tegijate tümitamise

Marelle Erlenheim Foto: Erakogu

Riigil ei ole kvaliteetseid andmeid, tahet ja võimekust endale selgeks teha, mis tegelikult toimub. Raha jaotus ei vasta tegelikele vajadustele, hinnangud ei ole alati õiglased jne. Riik peaks julgema ka ise tunnistada, kui riigi enda sotsiaalteenused ei toimi ootuspäraselt, mitte süüdistama kõiges kohalikke omavalitsusi, arvab Saue vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Marelle Erlenheim.

Riik räägib paljusõnaliselt, kuidas koduteenus on palju odavam kui hooldekodu. Jah, see on nii, kuid ainult nii kaua, kui abiks piisab poest kauba toomisest või muust, mida saab üsna väikse ajaga ära teha.

Kui tekib vajadus isikuhoolduseks, nii ei ole teenus enam palju odavam. Personali vajadus on samadeks tegevusteks märksa suurem, sest hooldajal tuleb liikuda ühest kodust teise. Lisaks on hooldustoimingute vajadus kõigil klientidel suhteliselt samal ajal. Kui inimene vajab ka isikuhooldust, siis saab üks hooldustöötaja aidata maksimaalselt kahte-kolme klienti. Ja tähtis pole mitte ainult see, et mähkmed saaks vahetatud, söödud ja pestud. Oluline on, et inimesele oleks tagatud ka turvalisus ja üldine heaolu. Suurema hooldusvajaduse puhul tähendab see pidevat järelevalvet, mille hind kodus ühele inimesele tagamisel on mitu korda kallim kui hooldekodus.