JUHTKIRI Sotsialismi pole vaja, aga katteta lubadusi samuti mitte (6)

Postimees
Copy
29.11.2023, Iira
Villa Alfred Iira hooldekodu.
Foto Tairo Lutter, Postimees
29.11.2023, Iira Villa Alfred Iira hooldekodu. Foto Tairo Lutter, Postimees Foto: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix Baltics
  • Katteta lubaduste andmine ei lähe mitte.
  • Hooldekandereform on käivitunud konarlikult.
  • On tekkinud hoolekandeturism.

Kirjutasime pühapäevases juhtkirjas, et riik peab lubadusi täitma. Jutt käis hooldekodureformi käigus antud lubadusest, et iga vajaja saab endale hooldekodukoha ega pea selle eest tasuma rohkem kui oma pensioni. Me peame selle juurde uuesti tagasi tulema, sest vahepeal on selgunud uusi asjaolusid.

Meie laupäevases lehes on kaheksa Postimehe ajakirjaniku suure töö kokkuvõte.

Esiteks selgitasid ajakirjanikud välja, et kohalikel omavalitsustel jääb riigi antud lubaduste täitmiseks vajaminevast puudu 15 miljonit eurot (riigi all tuleb mõista viimased valimised võitnud ja praegu võimul olevaid poliitikuid).

Inflatsiooni ja kasvava nõudluse tõttu on hooldekodukohtade hinnad rohkem kui kolmandiku võrra tõusnud, mis paneb kohalikud omavalitsused valiku ette: kas võtta teistelt valdkondadelt raha ära või küsida rohkem raha hooldekodukohta vajavatelt inimestelt.

Teiseks selgus, et kohalikele omavalitsustele jäetud õigust otsustada, missuguses summas omavalitsus hooldekulud kompenseerib, kasutatakse väga erinevalt. Näiteks on see piirmäär paljudes omavalitsustes kuni kaks korda madalam kui Tallinnas. See on omakorda kaasa toonud «hooldekodude turismi», kui hooldekodukohta vajav inimene kirjutatakse sisse sellisesse omavalitsusse, kus peab vähem maksma.

Riigi nimel lubaduste andjad peavad need lubadused täpselt sõnastama. Ei ole ilus anda katteta lubadusi ega oma lubaduste täitmist teiste peale veeretada.

Kolmandaks selgus, et poliitikute lubadused võivad küll olla lihtsad ja löövad, kuid nende täitmine ei ole sugugi sama lihtne. Inimestele räägiti, et alates 1. juulist peab pensioni eest saama hooldekodukoha, kuid seda ei pidanud saama mitte kõik ja jutt käis keskmisest pensionist.

Kui nüüd selgub, et kõigepealt toimub abivajaduse hindamine ja inimene peab ka omast taskust midagi maksma, siis võetakse seda kui pettust ja pahameele saab enda kaela kohalik omavalitsus. See põletab läbi eelkõige kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, kes võivad tööstressi tõttu hakata ametit vahetama.

Me ei arva, et hooldekodureform oleks tingimata halb mõte. Plahvatuslikult kasvanud nõudlus näitab, et selle teenuse järele on karjuv vajadus. Kõiki neid inimesi hooldati enne reformi lähedaste poolt või poolikult, mis tähendas tunduvalt halvemat elukvaliteeti.

Samuti ei arva me, et lahendus on tagasipöördumine sotsialismi, kui plaanikomitee kabinettides kõik kuni pisiasjadeni ära otsustati. Mäletate veel sotsialismi kolme võitu: sitavõitu, kallivõitu, vähevõitu?

Reformil on kindlasti olnud kiiduväärseid tulemusi: hooldekodutöötajate palgad on tõusnud ja hooldekodukohti on juurde tulnud. Aga reformi kavandajad on nõudluse kasvu täiesti valesti hinnanud ja neil ei ole seda raha, mida see reform vajab.

Muidugi peab riik oma lubadused täitma, nagu kirjutasime oma pühapäevases juhtkirjas. Aga riigi nimel lubaduste andjad peavad need lubadused ka täpselt sõnastama ja ei ole ilus anda katteta lubadusi. Ning eriti inetu on oma lubaduste täitmine teiste peale veeretada.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles