Jakob Kübarsepp ⟩ Kriitilised toorained keskkonnasõbralike sõidukite arendamist mõjutamas

Talv ja hajaasustus on tugevad vastuargumendid elektriauto peamiseks sõiduvahendiks saamise vastu Eestis. Lumme mattuv elektriauto laadimispunkt Sangastes. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Autotööstuse innovatsioonitrendid on pikalt olnud ohutuse suurendamine ning massi ja keskkonnamõju vähendamine. Viimasel paaril aastakümnel on kasvanud ka tähelepanu autonoomsusele ja elektrifitseerimisele. Keskkonnasõbralike elektrisõidukite arendamine eeldab aga kriitiliste toorainete kasutamist, kirjutab TTÜ emeriitprofessor, akadeemik Jakob Kübarsepp.

Kriitiline tooraine on majandusele strateegiliselt oluline, kuid suure tarneriskiga materjal. Riskid võivad olla poliitilised, kui näiteks materjali tuleb tarnida sanktsioonide all olevatest riikidest. Aga ka mitmekesisuse vähesus – näiteks toodetakse üle 80 protsendi liitiumist kõigest neljas firmas. Salata ei saa ka eetilisi aspekte – näiteks toodetakse suur osa koobaltist Kongos lapstööjõu abil.

2011. aastal avaldati Euroopas esimene kriitiliste materjalide nimekiri ja seda uuendatakse iga kolme aasta järel. Viimases, viiendas nimekirjas on 34 materjali, millest mitmed on seotud autotööstuse vajaduste ja arengusuundumustega. Nende hulka kuuluvad metallidest koobalt, liitium, magneesium, mangaan, titaan, haruldased muldmetallid, plaatinametallid ning mittemetall grafiit. Strateegiliselt olulistena on nimetatud ka vask ja nikkel, kuigi tarneraskuste aspektist need praegu veel kriitilised pole. Kaasajastatud loetelu enamik materjale hinnati kriitiliseks juba 12 aastat tagasi.