ERKKI KOORT ⟩ Piiri ülesanne on hoida ohud ja võõrad rändajad väljas

Migrandid tungimas 2016. aasta kevadel üle piiritara Põhja-Makedooniasse. Foto: SIPA/Scanpix

Euroopa on taas sattunud rändega seotud väljapressimise alla. See ei ole esimene kord, kui Venemaa kasutab rännet hübriidse relvana, kuid nad pole kaugeltki ainus riik maailmas, mis seda teinud on. Ometigi on oluline märk seegi, kas rändesurvet kasutatakse mõju ja eesmärkide saavutamiseks koos sõjalise agressiooniga naabrite vastu, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

Narvas Sõpruse sillal seisavad betoonist püramiidplokid ehk «lohehambad». Need viidi sinna esimest korda, kuna rändesurve Soomele kasvas suureks, sealne piir suures osas suleti ning esimesed migrandid jõudsid meieni. Tuleb arvestada, et see ei ole esimene kord, kui betoonpaneelid on sillal, 1990. aastate alguses olid need samuti seal. Loomulikult ei olnud tollal Eestil sellist tüüpi tõkestusvahendeid. Ometigi on sellist tüüpi tõkestuse toomine varasemast erinev.

Ränderünnaku puhuks on Narva sillale veetud kutsumata külaliste tõkestamiseks okastraat ja massiivsed betoontõkked ehk nn lohehambad. Foto: Tairo Lutter