LEA DANILSON-JÄRG ⟩ Neljandik lapsi jääb sündimata. Miks? (22)

Lea Danilson-Järg
, Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna endine juht (Isamaa)
Copy
Sinised täpid Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmaja seinal tähistavad sündinud poisse ja punased tüdrukuid.
Sinised täpid Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmaja seinal tähistavad sündinud poisse ja punased tüdrukuid. Foto: Mihkel Maripuu

Rekordmadalale langenud sündimuse teemal ilmus sel nädalal ERRi portaalis intervjuu Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puuriga, kelle hinnangul sünnib sel aastal Eestis koguni alla 11 000 lapse, kuigi veel 2019. aastal nägi ilmavalgust üle 14 000 lapse. Viie aastaga on sündide arv seega vähenenud neljandiku võrra, aga eriti suur on langus olnud just kahel viimasel aastal.

Puur toob probleemi tõsiduse ilmestamiseks näite, et kui SKT väheneks 24 protsenti, siis me tunneksime seda kõik väga valusalt, aga sündide arvu sama suurt vähenemist võetakse pelgalt statistilise numbrina, olgugi et just sellest sõltub ühiskonna pikaajaline kestlikkus. Seetõttu tuleks tema arvates asjaomastel institutsioonidel mõelda, kuidas tekkinud olukorrale reageerida.

Signe Riisalo, kes vastutab sotsiaalkaitseministrina muu hulgas ka laste- ja perepoliitika eest, reageeriski mõni päev hiljem Postimehe veergudel. Riisalo teatas oma artiklis, et ühte võluvitsa sündide arvu kasvatamiseks ei ole ning loetles ministeeriumi erinevaid töös olevaid muudatusi. Mitmel puhul sain tõdeda, et olen ka omalt poolt nende muudatuste algatamisse aastaid tagasi panustanud, kui Riina Solmani rahvastikuministri ametis oleku ajal siseministeeriumis rahvastiku- ja perepoliitika osakonda juhtisin.

Kommentaarid (22)
Copy
Tagasi üles