JUHTKIRI ⟩ NATO näitab Läänemerel musklit

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Käesolev nädal on toonud meile positiivse uudise, mille tähtsus on enamikul tõenäoliselt märkamata jäänud. Läänemere olulisi kaableid ja torusid hakkavad turvama Ühendekspeditsiooniväe laevad. Ühendekspeditsiooniväe on moodustanud Baltimaad ja kõik Põhjamaad, sealhulgas Island ning Holland ja Suurbritannia. Sellel nädalal alustatud Läänemere missioon on Ühendekspeditsiooniväel esimene ning kestab 15. detsembrini.

Sündmus on ülioluline, kuna on põhjust arvata, et Ukraina sõda võib jääda venima. Ja kui see ka lõppeb, siis pole sugugi kindel, et Venemaast saab sõbralik demokraatlik riik. Seetõttu peame olema valmis aastakümneid kestvaks vastasseisuks Läänemerel. Kuni Ukraina sõja alguseni olid Baltimaad NATO seisukohalt peaaegu isoleeritud raskestikaitstav saar, mida Poolaga ühendab umbes 100 kilomeetri laiune Suwałki koridor. Seevastu pärast Soome ja eeldatavasti ka Rootsi peatset ühinemist NATOga muutub isoleerituks endine Königsbergi ala, praegune Kaliningradi enklaav.

Seni võis olla kindel, et kui Venemaa soovib kusagil panna proovile NATO ühtsuse ja kaitsetahte, siis teeb ta seda siin, Baltikumis. Peale Läänemere muutumist NATO sisemereks on olukord kardinaalselt muutunud. Nüüd võib olla kindel hoopis selles, et otsese sõjalise konflikti asemel proovib Venemaa nurgataguseid meetodeid: liitlasi sisemiselt destabiliseerida ja tülli ajada ning muidugi saboteerida vaikselt infrastruktuuri seal, kus see on võimalik.