Meenutame, et 2010. aasta detsembrikuises lumetormis jäi Padaorus autodesse lumevangi umbes 600 inimest, kellest paljud pidid veetma autos terve öö. Seekord lahenes olukord õnneks lihtsamini, ka lund oli vähem. Viru-Nigula vald saatis vastavalt kriisiõppustel harjutatule sündmuskohale valla lumekoristustraktorid ning südaööks saadi kolonn liikuma.
Pole midagi parata, elame põhjamaal, kus sajab lund ja on külm. Aeg-ajalt sajab päris palju lund. Enamasti oleme sellega hästi kohanenud: meile tavapärast lumesadu, mis Kreekas tekitaks liikluskaose, me ei märkagi ning elu läheb edasi nagu tavaliselt, ehkki võib-olla aeglasemas rütmis.
Arvestades Padaoru teise vaatuse suhteliselt sujuvat lahendust ei saaks öelda, et me pole varasematest kogemustest midagi õppinud. Aga siiski. Lumesadu ei tabanud Eestit ootamatult nagu ei tea kust kohale tuiskav rändtirtsuparv. Meteoroloogid ennustasid selle tulekut ning kasvõi yr.no näitas suurt lumesadu üsna adekvaatselt juba päevi varem.
Muidugi, lumetormis pole mõeldav kõigi teede kogu aeg lahtihoidmine, kuid meie põhimaanteede läbitavus peaks olema siiski teehooldajatele jõukohane. Eriti nendes kohtades, kus varasema kogemuse põhjal võib eeldada, et tekib probleeme. Padaorg nagu ka Tatra ürgorg ja teised sellised kriitilised kohad põhimaanteedel peaksid olema hooldajate teravdatud tähelepanu all kohe, kui algab lumetuisk.
Padaorg nagu ka Tatra ürgorg ja teised sellised kriitilised kohad põhimaanteedel peaksid olema hooldajate teravdatud tähelepanu all.
Ilmselt pole siinkohal ülearune inimestele meelde tuletada, et lumetormiga on mõistlik koju jääda ning autoga sõita vaid hädavajadusel. Kindlasti peaks autos olema tugev lumelabidas, pukseerimisköis, laetud mobiiltelefon ja lisaks varu sooje riideid. Ja loomulikult tasub valida rahulik kulgemine kraavi kihutamise asemel.