VOOTELE HANSEN ⟩ Proovisin agiteerida automaksu, kuid vedu ei võetud

Motorahva koosolek ja meeleavaldus automaksu vastu. Foto: Mihkrel Maripuu

Peaministri üleskutse õpetajatele, et propageerige automaksu, siis on raha palgatõusuks olemas, oli kui kutse noorusaega. Annan minagi veel koolis tunde, seega puudutas üleskutse ka mind, kirjutab geograaf ja pedagoog Vootele Hansen (Isamaa).

Proovisin mõne inimesega kohtudes neid agiteerida automaksu kasulikkuses, kuid vedu nad ei võtnud. Mõtlesin, et pole agitaatoritele piisavat motiivi, mis tagant tõukaks. Iga õpetajast agitaator peaks saama ankeetlehe, kuhu märgitakse iga inimese nimi, kellega vesteldi automaksu kasulikkusest ja kas teda õnnestus veenda. Edukamate agitaatorite vahel loosiks peaminister välja autoostuloa. Hõlmata tuleb ka Haridustöötajate Liit. Ametiühing võiks jagada edukamatele külmutus- ja sektsioonkapi, pesumasina ostulube ning tuusikuid Eesti kuurortidesse. Küllap suureneks siis ka ametiühingute liikmete arv ja me võime raporteerida, et sarnaneme ka selles osas teiste Euroopa maadega.

Meenusid ka vanematelt kuuldud jutud riigilaenu obligatsioonidest. Ka neid levitasid agitaatorid. Need vormilt vabatahtlikud, kuid sisult kohustuslikud finantsinstrumendid olid väga tõhusad riigieelarve tasakaalustamiseks sõjajärgsetel aastatel ja ka hiljem. Töötajad andsid pärast maksude mahaarvamist veel kümme protsenti palgast riigile. Laenult ei makstud intresse, inflatsiooni ei arvestatud ja lunastamise tähtpäev lükkus mitme aastakümne taha. Häid eeskujusid leidub.