MARTIN MÖLDER ⟩ Individualism kasvab ka Eestis, kuid pole veel domineeriv

Üksteist arvestavas kultuuris on ka liiklusummikud kergemad lahenema, individualistlikus kultuuris sõidetakse aga ristmikud umbe ja kogu liiklus seisab. Foto: Eero Vabamägi

Kui on üks põhimõte, mis on ennast läbi ajaloo ilmutanud, küll natuke eri vormides, aga korduvalt sama tuumaga, siis on see nii-öelda kuldreegel. See on meile kõigile tuttav ja see kõlab nii: ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks, kirjutab politoloog Martin Mölder.

See põhimõte on vanem kui ajalugu. Otseseid või kaudsemaid jälgi sellest leiame kõikidest suurematest religioonidest. See on otsesõnu olemas nii kristluses, judaismis kui ka islamis. Samuti idamaade uskumustes ja filosoofiates. See lihtne moraalireegel puudutab midagi, mis on inimloomusele nii omast, inimühiskondade korraldamisel nii möödapääsmatut, et see on peaaegu iga kultuuri ja uskumuste süsteemi osa. Teistmoodi oleks selle nii laialdast levikut väga raske seletada.

Kuldreegel rõhutab, et on oluline, et inimesed üksteisega arvestaksid ning mõtleksid endast ja oma tegudest seostes teistega. See moraalne printsiip ei ole mitte ainult lääne tsivilisatsiooni üks nurgakivi, vaid võib öelda, et see on üldse tsivilisatsiooni üks nurgakivi. See on ühiskonna eksisteerimise eeldus, sest ühiskond – see, et inimesed elavad ning tegutsevad koos ja suhestuvad üksteisega – on võimalik ainult siis, kui inimesed kujutavad ennast ette seostes teistega ning vormivad oma käitumist selle järgi. Kuldreegel kui moraalne põhimõte juhib inimesi sellise maailmapildi poole.